Euroopa Liidu strateegiad hoonete energiatõhususest, kemikaalide jätkusuutlikkusest ja metaaniheite vähendamisest

Euroopa Komisjon avaldas kolm Euroopa Liidu strateegiat: hoonete energiatõhususe parandamise, kemikaalide jätkusuutlikkuse ning metaaniheite vähendamise kohta. Kõik algatused on osa Euroopa rohekokkuleppest ja puudutavad tugevalt seda kuidas hõlbustada üleminekut nii keskkonnasõbralikule kui digitaalsele tegevusele. Kõiki esitatud algatusi hakkavad liikmesriigid veel arutama ja see võib jõuda tööandjateni ka Eesti seisukohtade koostamise kaasamise faasis.

Hoonete energiatõhususe parandamise strateegia

Hoonete energiatõhususe parandamise strateegiaga soovitakse järgmise kümne aasta jooksul kahekordistada renoveerimismäära ning tagada, et renoveerimine tooks kaasa suurema energia- ja ressursitõhususe. 2030. aastaks oli võimalik renoveerida 35 miljonit hoonet ja luua ehitussektoris kuni 160 000 täiendavat keskkonnahoidlikku töökohta.

Tegemist on ühe meetmega Euroopa rohelisest kokkuleppest, mis on Euroopa kliimaneutraalseks muutmisel aastaks 2050 otsustava tähtsusega. Strateegias seatakse esikohale meetmed kolmes valdkonnas:

• Kütmise ja jahutamise CO-heite vähendamine;
• Võitlus kütteostuvõimetuse ja halvimate tulemustega hoonetega;
• Avalike hoonete, nagu koolid, haiglad ja haldushooned, renoveerimine.

Komisjon teeb ettepaneku kõrvaldada olemasolevad takistused kogu renoveerimisahelas – alates projekti väljatöötamisest kuni selle rahastamise ja lõpuleviimiseni – terve rea poliitikameetmete, rahastamisvahendite ja tehnilise abi vahendite abil.

• Rangemad eeskirjad, standardid ja teave hoonete energiatõhususe kohta, et luua paremad stiimulid avaliku ja erasektori renoveerimiseks, sealhulgas olemasolevate hoonete energiatõhususe miinimumnõuete järkjärguline kehtestamine, energiatõhususe sertifikaatide ajakohastatud eeskirjad ning hoonete renoveerimisnõuete võimalik laiendamine avalikule sektorile;
• Ligipääsetav ja sihipärane rahastamise tagamine, seda läbi „NextGeneration EU“ majanduse elavdamise ja vastupidavuse rahastamisvahendi juhtalgatuste „Renovate“ ja „Power Up“ kaudu, lihtsustatud eeskirjad erinevate rahastamisvoogude ühendamiseks ning mitmed erasektori rahastamise stiimulid;
• Suurendada suutlikkust renoveerimisprojektide ette valmistamisel ja rakendamisel alates tehnilisest abist kuni riiklike ja kohalike ametiasutusteni ning lõpetades uute keskkonnahoidlike töökohtade töötajate koolitamise ja oskuste arendamisega;
• Säästvate ehitustoodete ja -teenuste turu laiendamine, sealhulgas uute materjalide ja looduspõhiste lahenduste integreerimine, ning ehitustoodete turustamist ning materjalide korduskasutamist ja taaskasutamist käsitlevate läbivaadatud õigusaktide läbivaatamine;
• Uue Euroopa Bauhausi loomine – projekt, mida juhib välisekspertide nõuandekogu, kuhu kuuluvad teadlased, arhitektid, disainerid, kunstnikud, planeerijad ja kodanikuühiskond. Alates praegusest kuni 2021. aasta suveni viib komisjon läbi ulatusliku ühisloomeprotsessi ning loob seejärel 2022. aastal eri ELi liikmesriikides viiest Bauhausi asutajast koosneva võrgustiku.
• Töötada kohalikele kogukondadele välja naabruspõhised lähenemisviisid, et integreerida taastuvad ja digitaalsed lahendused ning luua nullenergiaga piirkondi, kus tarbijatest saavad elektrivõrgule energiat müüvad tootvad tarbijad. Strateegia hõlmab ka taskukohast elamumajandusalgatust 100 piirkonna jaoks.

Lisaks kaalutakse taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel juunis 2021 taastuvenergia eesmärgi tugevdamist ning hoonetes taastuvenergia miinimumtaseme kehtestamist. Komisjon uurib ka seda, kuidas saaks kasutada ELi eelarvevahendeid koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludega, et rahastada väiksema sissetulekuga elanikkonnale suunatud riiklikke energiatõhusus- ja säästusüsteeme. Ökodisaini raamistikku arendatakse edasi, et pakkuda hoonetes kasutamiseks tõhusaid tooteid ja edendada nende kasutamist.

Renoveerimislaine ei tähenda ainult olemasolevate hoonete energiatõhusamaks ja kliimaneutraalsemaks muutmist. See võib vallandada ulatuslikke muutusi linnades ja ehitatud keskkonnas. Olles võimaluseks alustada tulevikku suunatud protsessi, mis vastaks jätkusuutlikkusele stiiliga.

Rohkem infot leitav Euroopa Komisjoni pressiteatest.

ELi kemikaalide jätkusuutlikkuse strateegia

ELi kemikaalide jätkusuutlikkuse strateegia on esimene samm Euroopa rohelises kokkuleppes välja kuulutatud mürgivaba keskkonna nulleesmärgi suunas. Strateegiaga edendatakse innovatsiooni ohutute ja jätkusuutlike kemikaalide valdkonnas ning suurendatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitset ohtlike kemikaalide eest. See hõlmab kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamise keelamist tarbekaupades, näiteks mänguasjades, lapsehooldusvahendites, kosmeetikavahendites, detergentides, toiduga kokkupuutuvates materjalides ja tekstiilides, välja arvatud juhul, kui see osutub ühiskonna jaoks hädavajalikuks, ning kõigi kemikaalide ohutuma ja säästva kasutamise tagamist.

Strateegias nähakse ette konkreetsed meetmed kemikaalide ohutuks ja säästvaks kavandamiseks ning selle tagamiseks, et kemikaalid saaksid kasutada kõiki oma hüvesid, kahjustamata planeeti ning praeguseid ja tulevasi põlvkondi. See hõlmab ka selle tagamist, et välditakse kõige kahjulikumaid kemikaale inimeste tervisele ja keskkonnale mitteolemusliku ühiskondliku kasutuse korral, eelkõige tarbekaupade ja kõige haavatavamate rühmade puhul, kuid ka seda, et kõiki kemikaale kasutataks ohutumalt ja säästvamalt. Nähakse ette mitu innovatsiooni- ja investeerimismeedet, et toetada keemiatööstust selle ülemineku ajal. Strateegias juhitakse liikmesriikide tähelepanu ka majanduse elavdamise ja vastupanuvõime rahastamisvahendi võimalustele investeerida ELi tööstusharude keskkonnahoidlikku ja digitaalsesse üleminekusse, sealhulgas keemiasektorisse. Strateegia eesmärk on märkimisväärselt suurendada inimeste tervise ja keskkonna kaitset kahjulike kemikaalide eest, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele.

Kemikaalide ohutumaks ja säästvamaks muutmine on jätkuv vajadus ja suur majanduslik võimalus. Strateegia eesmärk on kasutada seda võimalust ning võimaldada keemiasektori ja selle väärtusahelate keskkonnahoidlikku üleminekut. Uued kemikaalid ja materjalid peavad olema võimalikult suures ulatuses ohutud ja säästlikud, st tootmisest kuni elu lõpuni. See aitab vältida kemikaalide kõige kahjulikumat mõju ning tagada võimalikult väikse mõju kliimale, ressursside kasutamisele, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Strateegias nähakse ette, et ELi tööstus on ülemaailmselt konkurentsivõimeline osaleja ohutute ja säästvate kemikaalide tootmisel ja kasutamisel. Strateegias väljakuulutatud meetmed toetavad tööstusinnovatsiooni, nii et sellised kemikaalid muutuksid ELi turul normiks ja võrdlusaluseks kogu maailmas. Seda tehakse peamiselt järgmiste meetmete abil:

• Töötada välja ohutud ja jätkusuutlikud projekteerimiskriteeriumid ning tagada rahaline toetus ohutute ja säästvate kemikaalide turustamiseks ja kasutuselevõtuks;
• Ohutute ja säästvate disainainete, materjalide ja toodete arendamise ja kasutuselevõtu tagamine ELi rahastamis- ja investeerimisvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluse kaudu;
• Tõhustada märkimisväärselt ELi eeskirjade jõustamist nii piiridel kui ka ühtsel turul;
• Kehtestada kemikaalidega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni ELi tegevuskava, et täita lüngad kemikaalide mõju kohta, edendada innovatsiooni ja loobuda loomkatsetest;
• Lihtsustada ja konsolideerida ELi õigusraamistikku näiteks viies sisse sihipärased muudatused REACHi ja sektoripõhistesse õigusaktidesse

Rohkem infot Euroopa Komisjoni pressiteates.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine, ELi metaanistrateegia

Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võeti vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia. Metaan on süsinikdioksiidi järel tähtsuselt teine kliimamuutuste põhjustaja. See on ka ohtlik kohalik õhusaasteaine, mis põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. Seepärast on metaaniheite vähendamine oluline, et saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgid ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ning aidata kaasa komisjoni nullsaaste eesmärgi saavutamisele.

Strateegias kirjeldatakse viise metaaniheite vähendamiseks Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil. Selles esitatakse seadusandlikud ja muud meetmed, mida võtta energia-, põllumajandus- ja jäätmesektoris, kust on pärit ligikaudu 95% inimtegevusega seotud metaaniheitest kogu maailmas. Komisjon teeb koostööd ELi rahvusvaheliste partnerite ja tööstusega, et vähendada heitkoguseid kogu tarneahelas. Üks strateegia prioriteete on parandada metaani heitkoguste mõõtmist ja aruandlust. Lisaks toetab Euroopa Komisjon rahvusvahelise metaaniheite vaatluskeskuse loomist koostöös ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), kliima ja puhta õhu kaitse koalitsiooni (CCAC) ning Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. ELi Copernicuse satelliidiprogramm parandab ka seiret ja aitab avastada üleilmseid ülisuuri heiteallikaid ning teha kindlaks suuri metaanilekkeid.

• Metaaniheite vähendamiseks energiasektoris tehakse ettepanek tõhustada gaasitaristust pihkumise avastamist ja kõrvaldamist ning kaalutakse õigusakti, millega keelustataks rutiinne tõrvikpõletamine ja põletamata metaani atmosfääri laskmine.
• Komisjon täiustab põllumajandusest pärit metaaniheite aruandlust andmete parema kogumise kaudu ning edendab võimalusi heite vähendamiseks ühise põllumajanduspoliitika toetuste abil.
• Jäätmesektoris kaalub komisjon lisameetmeid prügilagaasi käitlemise parandamiseks, et kasutada ära selle potentsiaal energiaallikana ja vähendada samal ajal heitkoguseid. 2024. aastal vaatab komisjon läbi asjakohased prügilaid käsitlevad õigusaktid. Selleks et vältida metaani teket, on väga oluline minimeerida biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamist. Komisjon kaalub ka võimalust teha ettepanek edasisteks teadusuuringuteks jäätmetest biometaani tootmise tehnoloogia valdkonnas.

Samuti vaatab komisjon läbi jõupingutuste jagamise määruse ning kaalub tööstusheidete direktiivi kohaldamisala laiendamist selliselt, et direktiiv hõlmaks ka neid metaaniheidet tekitavaid sektoreid, mis selle kohaldamisalasse veel ei kuulu.

Rohkem infot Euroopa Komisjoni pressiteates.