Konkursi Praktik Cum Laude võitja: lahenduste leidmiseks tuleb esitada küsimusi
Tööandjate Keskliit korraldab juba viiendat aastat parimate praktikantide väljaselgitamiseks konkurssi Praktik Cum Laude. Kanditaate saavad tööandjad selleaastasele konkursile esitada kuni 30. septembrini.
Väike juubel on kohane, et vaadata tagasi ja uurida, mis on saanud varasematest võitjatest. Toome teieni intervjuu esimese aasta konkursi ühe võitja, Egle Kadastikuga.
Esimene Praktik Cum Laude konkurss toimus 2016. aastal ning Sind valiti sel parimaks praktikandiks kõrghariduse kategoorias. Millega praegu tegeled ja kas töötad õpitud erialal?
Hetkel töötan Hilding Anders Baltic grupis Sleepwelli madratsite tootmis- ja arendustehnoloogina. Ülikoolis õppisin rõivaste tehnilist disaini ja tehnoloogiat spetsialiseerumisega konstrueerimisele. Rõivaste asemel konstrueerin nüüd madratsite katteid ja üldiselt tegelen praeguses töökohas pigem õpitud eriala kõrvaleriala ehk tehnoloogiaga.
Tagasi vaadates praktikaajale – kuidas mõjus praktikaettevõttelt saadud tagasiside ja tunnustus – andis see juurde kindlust, et valitud on õige eriala?
Praktika ettevõttelt saadud tagasiside oli minu jaoks meeldiv üllatus, seda enam, et mind nimetatid Praktik Cum Laude konkursile. Kõige uskumatum isegi tänaseni oli see, et ma olin üks võitjatest! Ma arvan, et praktikantide nimetamine sellisele konkursile on üks suuremaid tunnustusi, mida ettevõte saab teha.
Mida soovitad noortele, kel praktika veel ees seisab?
Noortele praktikantidele soovitan kuulata ja õppida kõike maksimaalselt, mida on ettevõttel oma teadmiste ja oskuste poolest jagada. Selleks tuleks küsida nii palju kui võimalik, loomulikult mõistlikkuse piires ja asjalikke küsimusi. See näitab, et inimene on suuteline kaasa mõtlema ja mitte ainult, vaid sealt ka juba aste edasi – mõtlema ning see on juba samm lähemal lahenduste leidmisele.
Sinu ettepanekud ettevõtetele, kes kaaluvad praktikavõimaluste pakkumist ning koolist tulevate noorte tööle võtmist?
Ettevõtted võiksid olla palju julgemad noorte koolist tulnud inimeste tööle võtmisel. Sest kusagilt peab see esialgne kogemus tekkima. Samuti pole võimalik, ega loogiline, et ettevõtted kõik oma praktikandid kohe tööle võtavad. Seega ei tohiks ka praktikandid sellele liigselt lootma jääda.
Kurb tõsiasi on aga see, et kui noor ei leia ettevõtet, kus praktikat teostada, jääbki ta oma erialaga üksi. Sealt edasi tekib järgmine takistus – noore jaoks oleks loogiline samm peale kooli lõppu hakata reaalset töökohta otsima, aga ilma varasema praktikata neid tööle võtta ei taheta. Noortele, kes praktikakohti otsivad, soovitan siiski esimese eitava vastuse peale nina mitte norgu lasta ning otsida edasi. Kui olla paindlik ja avatud, siis leiab lõpuks ka sobiva praktikakoha.
Tahaksin tuua välja veel ühe teema – selleks on insenerierialade palk, mis viib paljud neist Eestis ära. Siin on minu arust väga lihtne lahendus. Kui töötaja on hea ja teeb kvaliteetset tööd, siis tuleb talle maksta ka väärilist palka. Kui väikestki tasu makstakse ka juba praktika ajal, on see noorele inimesele suur motivaator. Siit minu soovitus ettevõtetele – panustage noortesse neid praktikale võttes ja võimalusel seda tasustades ning makske väärilist tasu kogenud inseneridele – see hoiab head spetsialistid kodumaal.
Taustaks:
Egle Kadastik sooritas 2016. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli rõivaste disaini ja tehnoloogia kolmanda kursuse tudengina 9-nädalase praktika Nurme Production OÜ-s sedavõrd hästi, et ettevõte esitas ta konkursile Eesti Tööandjate Keskliidu Praktik Cum Laude. Nurme Production kirjutas, et Egle on väga kiire õppimis – ja kohanemisvõimega, motiveeritud ja kohusetundlik. Hea analüüsivõimega ning soovib endale asju perfektselt selgeks teha. Ligi 4-nädalase praktika järel oli Egle nii palju õppinud, et oli võimeline juba ise teisi, hiljem praktikale tulnud praktikante juhendama, kuigi ta ei olnud selleks otseselt kohustatud. Ka Egle ise jäi toona praktikaga väga rahule.
Egle valiti võitjaks konkursi Praktik Cum Laude kõrghariduse kategoorias.