Diislikütuse aktsiisi ennistamine kriisieelsele tasemele mõjutab negatiivselt Eesti majandust

Eesti Tööandjate Keskliit saatis 20. märtsil rahandusminister Keit Pentus Rosimannusele pöördumise seoses riigieelarve strateegia menetluse ja diislikütuse aktsiisi ajutise vähendamise perioodi lõppemisega 2022. aastal.

Tööandjad leiavad, et üldiselt peaksid kriisimeetmed jääma ajutiseks, kui nende lõpetamisega ei kaasne negatiivset mõju majanduse konkurentsivõimele. Diislikütuse aktsiisi ennistamisel kriisieelsele tasemele võib meie hinnangul olla oluline negatiivne mõju kütusemüüjate ja kaubavedajate konkurentsivõimele, kelle jaoks on diislikütus oluline sisend. Euroopa Liidus n-ö piirideta tegutsemisel tuleb arvesse võtta naaberriikide mõju mitte ainult rahvusvahelisele, vaid ka siseriiklikule konkurentsiolukorrale. Nii näiteks on kaubavedajate teine olulisem sisend, tööjõud,  Lätis ja Leedus oluliselt odavam.

Kaubaveo ettevõtete andmetel on nad 2015-2019. a juba kaotanud turgu Läti vedajatele. Samuti kasutatakse diislikütust tootmissisendina ehituses, metsatööstuses, siseriiklikes kaubavedudes ja mujal. Nõudlus transporditeenuse järgi on olemas ja kaup vedamata ei jää, kuid on oht, et sama palju kui aktsiisitõus riigieelarvesse raha juurde toob, viib see raha Eestist välja, kuna senisest rohkem kütust ostetakse mujalt, peamiselt Lätist. Seetõttu peame aktsiisimuudatuste puhul naaberriikide maksutasemetega arvestamist ülioluliseks, et ära hoida negatiivsete mõjudega piirikaubandust.

Teeme ettepaneku diislikütuse aktsiisi endisele tasemele mitte ennistada, sest kuigi riigieelarvele võib sellest olla positiivne mõju, tooks see kaasa transpordiettevõtete konkurentsivõime languse ning piirikaubanduse, mille käigus ka Eesti territooriumil tarbitav kütus toodaks sisse Lätist. Kui aktsiisitõus on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks möödapääsmatu, ei tohiks diislikütuse hind ületada Läti taset.

Tööandjate pöördumise täistekst.

Foto: canva.com