Eesti Aafrika regioonistrateegia 2020-2030

Veebruari teisel nädalal toimus Välisministeeriumi koostatud Eesti Aafrika regioonistrateegia 2020-2030 tutvustus. Strateegia lähtub Eesti välispoliitika arengukava 2030 eesmärkidest ning arengukoostöö ja humanitaarabi programmist 2021–2024 ning see aitab kaasa üleilmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning on kooskõlas ELi-Aafrika strateegia põhimõtetega. Koostöövõimaluste kaardistamisel lähtub Välisministeerium riikide arenguvajadustest, Eesti julgeolekuhuvidest ning sellest, kus Eestil on pakkuda konkreetset lisandväärtust.

Eesti kahepoolne suhtlus Aafrika riikidega on viimasel aastakümnel märgatavalt tihenenud. Aafrika regioonistrateegia 2020-2030 koostamise eesmärk on saada täpsem ülevaade Eesti senisest koostööst erinevate Aafrika riikidega ning seada konkreetsed arengusuunad ja edasine tegevuskava aastateks 2021–2025.

Välis- ja julgeolekupoliitika

Strateegia oluline osa on Eesti panus Aafrika rahu ja julgeoleku edendamisse, ebaseadusliku rände vähendamisse ja selle algpõhjuste leevendamisse.

• Eesti jätkab suhete tugevdamist Aafrika riikidega kahepoolselt ja multilateraalsel tasandil.
• Jätkab osalemist sõjalistel operatsioonidel Saheli piirkonnas ning suurendab osalust tsiviilmissioonides Aafrikas.
• Välis- ja julgeolekupoliitilises koostöös võtab arvesse kliimamuutuste kasvavat rolli konfliktide ja rände ajendina.
• Tihendab küberjulgeoleku koostööd Aafrika riikidega ning edendabjulgeolekut ja stabiilsust küberruumis.

Majandussuhted ja äridiplomaatia

Majandus- ja kaubandussuhted Aafrika riikidega on tihenemas. Eesti konkurentsieelis on uuendusmeelsus, asjatundmus digiteemadel ja e-riigi kogemus. Partnerluse arendamisel keskendub Eesti riikidele, kus on saavutatud e-riigi ülesehitamiseks vajalik alustase.

• Eesti toetab oma ettevõtteid uutel välisturgudel.
• Toetab Aafrika riikide digipööret ning tekitab ühtse väärtuspakkumise, mis ühendab tegevuse kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisega ning tugevdab koostööd era-, avaliku ja kolmanda sektori vahel.
• Lisaks e-riigi ja IT-teemadele tutvustab Eesti kompetentsi ka energeetika, hariduse, tervishoiu, põllumajanduse jt valdkondades.
• Jätkab aukonsulite võrgustiku laiendamist Aafrika riikides. 

Muu valdkondlik koostöö

• Eesti toetab digilahendusi, mis aitavad kaasa kliimariskidega seotud kohanemisvõime kasvatamisele, sh säästliku põllumajanduse ja tarkade linnade kaudu.
• Tugevdab haridus-ja teaduskoostööd, sh läbi partnerülikoolide võrgustiku ja Aafrika riikide teemaliste uurimuste toetamise.
• Tihendab kultuurisidemeid Eesti ja Aafrika riikide vahel.

Arengukoostöö ja humanitaarabi

Arengukoostöö aitab saavutada Aafrika riikides kestliku arengu eesmärke, luua uusi töökohti ning tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega. Lähtuvalt riikide arenguvajadustest keskendub Eesti hea valitsemistava, hariduse, tervishoiu, ettevõtluse ja innovatsiooni toetamisele. Erilise tähelepanu all on naiste ja laste õiguste tagamine ning digi- ja rohepöörde toetamine.

• Toetab ühtset „Euroopa tiimi“ lähenemist ning osaleb Euroopa Liidu ühises programmitöös Aafrika riikides, kus Eestil on enim lisandväärtust pakkuda.
• Jätkab Aafrika riikides tegutsevate Eesti MTÜ-de toetamist ning avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö edendamist.
• Osaleb aktiivselt Euroopa Liidu algatuses Digital4Development (D4D) ning tihendab koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, ÜRO ja Maailmapanga Grupiga.
• Panustab senisest enam kliima, keskkonna ja põllumajanduse (sh toiduga kindlustatuse) valdkonnas.
• Kaasab arengukoostöö projektidesse senisest enam uuenduslikke era-, avaliku ja kolmanda sektori digilahendusi, keskendudes e-valitsemisele, e-haridusele ja e-tervisele.
• Jätkab kriisipiirkondades humanitaarabi andmist, et leevendada inimkannatusi.

Eestlaskond võõrsil ja konsulaarteenused

Viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud eestlaste välisreiside arv Aafrika riikidesse on loonud vajaduse tõhusamate konsulaarteenuste järele.

• Keskendub konsulaarteenuste kättesaadavuse parandamisele ning toetab sidemete tugevdamist Aafrika riikides elava eesti kogukonnaga.
• Sõlmib vajalikud välislepingud, et tagada kodanikele viisavaba, piiriviisaga või e-viisaga sisenemise võimalus võimalikult paljudesse Aafrika riikidesse.

Strateegia koostamisel valminud Aafrika riikide analüüsi ja kõiki huvigruppe kaasavate arutelude tulemusel tõusis esile regionaalse lähenemise vajadus. Eesti on regionaalse lähenemisega juba algust teinud Põhja Aafrikas: Kairosse rajati 2010. aastal Eesti esimene saatkond Aafrikas ning Alžeeriasse, Marokosse ja Tuneesiasse on akrediteeritud mitteresideerivad saadikud. Käesolev strateegia laiendab Eesti tegevust ka teistesse Aafrika regioonidesse. Ida-Aafrikas keskendutakse valdkondadeüleselt eelkõige Keeniale, Lõuna-Aafrikas Namiibiale ning Lääne-Aafrikas on fookuses julgeolekupoliitika eesmärgid ja Mali. Sahara-taguses Aafrikas on Eestil mitteresideerivad suursaadikud nimetatud Etioopiasse ja Malisse.

Strateegia eesmärkide edukaks elluviimiseks laiendatakse Eesti välisesinduste võrgustikku ning suurendakse Aafrika-alast asjatundmust Eestis:

• Eesti avab 2022. aastal Eesti saatkonna Keenias Nairobis, keskendudes valdkondadeülese koostöö tihendamisele;
• jätkab esindatust Etioopias Aafrika Liidu juures, põhifookusega poliitiliste suhete edendamisel Aafrika Liiduga;
• lähetab Eesti riikliku eksperdi Euroopa Liidu delegatsiooni, eelistatavalt Ida-Aafrikas Keenias;
• toetab Eesti diplomaate Euroopa Liidu välisteenistuse Aafrika esindustesse kandideerimisel, tihendab diplomaatide vahetust teiste liikmesriikidega ning suurendab Eesti osalust tsiviilmissioonidel.

Eesti ja Aafrika regioonistrateegia tutvustamise üritusel toimus ka president Kersti Kaljulaidi osalusel vestlusring, kus arutati, kuidas Eesti senistele kogemustele ja koostööle tuginedes luua tugevamat partnerlust Aafrika riikidega. Lisaks presidendile osalesid arutelus kaitseväe juhataja Martin Herem, MTÜ Mondo juhatuse liige Riina Kuusik-Rajasaar, Bolti kaasasutaja Martin Villig ja Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu. Vestlusringis jäi kõlama, et Eestit kui partnerit usaldatakse  – oleme väike ja paindlik riik, kes on võimeline pakkuma tailor-made lahendusi Aafrika riikidele. Kõige rohkem koostööd on digitaalvallas. Aga mitte ainult – näiteks Bolt tegutseb seitsmes Aafrika riigis ja kasvupotentsiaaliga. Vajadust on ka hariduskoostöö järele, MTÜ Mondo tõi välja tütarlaste ja naiste hariduse vajadust koos digipädevusega). Koostöös ettevõtetega soovitakse Aafrika suunal tegevusi laiendada ja loodetakse tihedat koostööd tulevikus.

Ürituse ülekanne on leitav siit.

Lisainfo: Tööandjate Keskliidu välissuhete nõunik Kristi Sõber, kristi@employers.ee

Foto: Raul Mee/Välisministeerium