Tööandjate tagasiside tööturuga seotud seaduseelnõule

Esitasime tervise- ja tööminister Tanel Kiigele tööandjate tagasiside töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõule. 

Meie hinnangul on eelnõu kõige olulisem põhimõtteline muudatus töötuskindlustushüvitise maksmise maksimaalse perioodi arvestuses. Oleme seda muudatust eelnevalt korduvalt arutanud ja peame seda põhimõtteliselt õigeks.

Peame siiski oluliseks märkida, et eelnõukohase muudatuse puhul mõjutaks hüvitisperioodi pikkust märkimisväärselt järgnevad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis. See võib viia olukorrani, kus analoogselt töövõime reformiga toob mingi muudatus (asendusmäära tõstmine, tööturuteenuste lisandumine või sihtgruppide laiendamine) registreeritud töötuid juurde, kuigi tööturu olukord sisuliselt muutuda ei pruugi.

Sellisel juhul tekib riigile potentsiaalselt püsivalt täiendav kulu, mis ei vasta majanduse tegelikule olukorrale ega tingimata ka inimeste vajadustele. Selline küsitav olukord oli näiteks aastatel 2017-2019, mil töötus on rekordiliselt madal, kuid retrospektiivselt oleks hüvitisperioodid pikenenud töövõimereformi tulemusena.

Kokkuvõttes leiame endiselt, et reform on samm õiges suunas, kuid peame edasiste arutelude käigus leidma lahenduse, mis võtaks arvesse ühekordsete seadusmuudatuste mõjusid, mis reaalset tööturuolukorda pingelisemaks ei muuda ega õigusta seetõttu töötuskindlustushüvitiste perioodi pikenemist.

Seaduseelnõu ning Sotsiaalministeeriumile saadetud tööandjate seisukoht.

Foto: Canva.com