4-päevase töönädala plussid ja miinused

“Kus on võimalik töö nelja päevaga ära teha, on see kindlasti hea motivatsioonivõimalus. Tänaseks on paindlik tööajakorraldus ühes kodukontori võimaldamisega juba üsna levinud ning erasektor tegeleb pidevaltefektiivsuse kasvatamisega,” selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron Delfi Ärilehele.

Tema sõnul on oluline, et regulatsiooniga ei piirataks inimeste tulu teenimise võimalust. Mündil on ka teine pool – samavõrra, ehk ligi 20% väheneb ka SKP, avalikud teenused ja palk. Kas oleme valmis selleks, et saame avalikult sektorilt sama maksuraha eest 20% vähem kuna arstid ja õpetajad reedeti ei tööta? Kust võtame need täiendavad politseinikud, päästjad ja hooldajad, keda praegugi napib?

Eeldades, et suuremas osas töötlevas tööstuses, ehituses, teeninduses ja kaubanduses ei ole sama tööd võimalik sama ajaga ära teha, on neljapäevase normtöönädala hind 20% lisandväärtusest, ehk 2021. aasta peale Eestis kokku ca 6 miljardit eurot vähem lisandväärtust (= palka ja kasumit) ning ca 2,6 miljardi euro võrra väiksemat riigieelarvet. Reaalsuses võib olla see mõju isegi suurem. 

“Kui tuua konkreetne näide, siis teenindussektoris muutuks kohustuslikus korras 4-päevasele töönädalale üleminek olukorra nii töötaja kui ka tööandja jaoks keeruliseks – juuksur või automehaanik teenib täpselt nii palju, kui töötab. Kui normtunnid on täis, ei anna ka nende samade inimestega uusi vahetusi komplekteerida. Olukorda pingestab ka see, et juba täna on meil töötajaid puudu,” sõnas Aron.

Foto: Sirli Aron