2024. aasta tööandjaile olulisemad maksumuudatused
Mitmete tööandjaile olulised nõuded ja maksud muutusid sel aastal või muutuvad peagi algaval aastal. Tööandjate keskliit koondas neist olulisemad kokku.
Maksumuudatused
Alampalk tõuseb 820 euroni
1. jaanuarist 2024 on Eestis töötasu alammäär 820 eurot ja minimaalne tunnitasu 4,86 eurot.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel tänavu mais sõlmitud leppe kohaselt plaanitakse alampalka tõsta aastani 2027 astmeliselt, et see moodustaks 2027. aastaks 50% keskmisest palgast. Täpse järgmise aasta töötasu alammäära suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja alammäära kinnitab Vabariigi Valitsus.
Käibemaksumäär tõuseb 22%ni
1. jaanuarist 2024 on käibemaksu standardmäär senise 20% asemel 22%. Enne 1. maid 2023 sõlmitud teenuse või kauba müügi kirjaliku lepingu puhul on kasutada üleminekuaeg ehk saab kuni 31. detsembrini 2025 jätkata 20% käibemaksu rakendamist, kui lepingus on ette nähtud, et kaup või teenus maksustatakse 20% käibemaksuga ning lepingus ei ole ette nähtud käibemaksu võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.
>> Loe lähemalt käibemaksu määradest!
Keskkonnatasud kerkivad
Eelnõu kohaselt tõusevad 2024. aasta 1. juulist välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud ja riigilõivud ning kalapüügiõiguse tasu piirmäärad. Lisaks kehtestatakse uus tasuliik, raadamisõiguse tasu.
>> Loe lähemalt keskkonnatasudest!
Tõusevad aktsiisimäärad
Aastatel 2024–2026 tõuseb nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiis igal aastal viis protsenti.
Diislikütuseaktsiisi vähendati ajutiselt koroonakriisi ajal (372 euroni 1000 liitri kohta) ja seda vähendatud maksumäära on pikendatud, kuid 2024. aasta 1. maist see lõppeb. Diislikütuse aktsiis tõuseb järk-järgult aastatel 2024-2027 ja jõuab lõpuks kriisieelsele tasemele, milleks oli 493 eurot 1000 liitri kohta.
>> Loe lähemalt tubakaaktsiisi kohta!
>> Loe lähemalt alkoholiaktsiisi kohta!
>> Loe lähemalt kütuseaktsiisi kohta!
Hasartmängumaksu määrad tõusevad
1. jaanuaril 2024 hakkavad kehtima uued maksumäärad erinevatel hasartmänguvormidel.
>> Loe lähemalt hasartmängumaksude määradest!
Maamaks hakkab püsivalt tõusma
Alates 2024. aastast arvutatakse maamaksu 2022. aasta maa korralise hindamistulemuste alusel ja maa hindamine on edaspidi registripõhine ning regulaarne. Alates 2024. aastast hakkab maamaks tõusma kuni 10% aastas.
Muud muudatused
Mitme suure Euroopa Liidust tuleneva maksumuudatuse üleminekuaeg langeb 2024. aastale, mis esialgu suurendab pigem halduskoormust – näiteks süsiniku piirimehhanism (CBAM) ja ettevõttetulumaksumiinimum nõuavad aruannete või andmete esitamist juba 2024. aastal – kuid edaspidi suurendavad ka maksukoormust.
Uued maksud 2025. aastal
Järgmisel aastal jätkub mitme seaduse ja maksu väljatöötamine, mis on plaanitud rakenduma 2025. aastast – näiteks pakendimaks, automaks, kliimaseadus.
Tulumaks tõuseb eraisikule ja ettevõtteile
2025. aastal tõuseb füüsilise isiku sotsiaalmaks seniselt 20% pealt 22%ni, samuti kehtestatakse kõigile ühetaoline maksuvaba tulu 8400 eurot aastas ehk 700 eurot kuus (kaotatakse nn maksuküür).
Muutub ka tulumaksumäär ettevõtetele ja dividendide maksustamisele – juriidilise isiku tulumaksumäär saab olema 22/78 (seni 20/80) ja pankade avansiline tulumaksumäär 18% senise 14% asemel.
Käibemaks jätkab tõusu
Alates 2025. aastast muutub majutusasutuste ja ajakirjandusväljaannete maksumäär. Majutusasutuste määr tõuseb 13%ni (hetkel 9%) ja ajakirjandusel 9% (hetkel 5%).
Tööõigus
Graafikuga töö korraldamine muutub
Seoses Euroopa Kohtu 2. märtsi 2023. aasta otsusega C-477/21, muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel. Kohtuotsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. See tähendab, et teatud juhtudel vajavad töögraafikud muutmist.
Tööaja kokku leppimist püütakse muuta paindlikumaks
Alates 15. detsembrist 2021 a. näeb töölepingu seadus ette pilootprojektina võimaluse jaekaubandussektoris kasutada muutuvtunni kokkuleppeid. Nimetatud pilootprojekt lõppeb 14. juunil 2024. aastal
Seoses sellega on plaanis muutuvtunni kokkulepete regulatsiooni edasiarendusena sätestada võimalus leppida kokku osa tööajast vahemikuna. Sotsiaalpartnerid – tööandjad ja ametiühingud – jätkavad läbirääkimisi täpsemate tingimuste osas.
Pikema haiguslehe ajal saab töötama hakata
Ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega planeeritakse võimaldada töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites.
See muudatus on hetkel veel eelnõu, mis peaks seletuskirja kohaselt jõustuma 1. aprillil 2024.
Veebiplatvormid peavad hakkama infot edastama
Veebiplatvormid peavad maksuhaldurile edastama info seal tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate kohta hiljemalt 31. jaanuaril 2024.
Teavet tuleb anda nii platvormide vahendusel tegutsevate isikute kui nende teenitud tulu kohta. Aruandekohustus puudutab kinnisvara või transpordivahendi üürimist ja renti, samuti erinevaid teenuseid ning toodete müüki.
Aruandluskohustus rakendub inimese kohta, kes teeb vähemalt 30 tehingut ja/või saab asja müügi eest tasu üle 2000 euro.
>> Loe veebiplatvormide aruandluskohustusest lähemalt!
Jätkusuutlikkus
Kestlikkusaruandlus
Alates 2024. aastast peavad suured, enam kui 500 töötajaga avaliku huvi organisatsioonid, esitama kestlikkuse aruanded. Alates 2025. aastast kohaldub see kõigile suurettevõtetele, kellele on vähemalt kaks järgmist näitajat kahel järjestikusel aastal: 250 või rohkem töötajat, müügitulu 40 mln eurot ja bilansimaht 20 mln eurot.