2. Heaolu kasvu toob majanduse tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamine

Innovatsioon kui parim investeering tootlikkuse kasvuks

Eesti inimeste ja riigi heaolu kasvab, kui kasvavad palgad ja riigile laekub maksutulu, sest enam kui 80% maksulaekumistest on seotud palkadega. Palku saavad tõsta aga vaid ettevõtted, mis investeeringute ja innovatsiooni abil tootlikkust kasvatavad. Kuigi Eesti ettevõtete innovaatilisus on suur, tegeleb vaid kümnendik ettevõtetest süsteemselt eristuva toote või teenuse arendamisega. See näitab ühiskonnas laiemat vajadust teadvustada innovatsiooni kriitilist rolli ettevõtluses ja selle mõju Eesti heaolule laiemalt.

Senised Eestisse välisinvesteeringuid meelitanud ja kiiresti elujärge kasvatada võimaldanud konkurentsieelised – näiteks väikesed tööjõukulud ja soodne ligipääs loodusvaradele – on ammendumas. Eesti majandusele on esmatähtis suure lisandväärtusega ettevõtete investeeringute mahu kasvatamine ja konkurentsivõime parandamine. 

Visioonis „Eesti 2035“ on seatud majanduse tootlikkuse eesmärgiks 110% Euroopa Liidu keskmisest. Selle ambitsioonika eesmärgini jõudmiseks praeguselt 80% tasemelt vajame senisest kaks korda kiiremat tootlikkuse hüpet, mille saavutamiseks tuleks võtta eesmärgiks jõuda kõige mõjusamaks innovatsioonikoostöö keskkonnaks Euroopas, kus kasvab kiiresti suurema lisandväärtusega ettevõtete arv ja nende arendus-uurimistegevuse mahukus.

Innovatsiooni ökosüsteemi riiklik juhtimine

Euroopa mõjusaima innovatsiooniriigiks jõudmiseks vajame innovatsiooni ökosüsteemi riigipoolset süsteemset ja strateegilist juhtimist, kus osapooled on inspireeritud samast visioonist (ühine narratiiv), mõistvad üksteise keelt (kokkulepitud definitsioonid), joonduvad üheselt mõistetavate visioonieesmärkide taha (mõistetava sisuga võtmetulemused) ning tegevusi tehakse teadliku sihtgrupi valikuga, lähtudes ühtselt kokku lepitud ettevõtete innovatsioonivõimekuse arenguraamistikust (innovatsioonitrepp).

Käivitada tuleb riiklik innovatsiooni nügimispoliitika

Riiklik uuendusmahukust suurendav nügimispoliitika koosneks kolmest elemendist: finantsstiimulist teadus-arenduskulutustelt, mis toob ettevõtjate tähelepanu uuenduslikkusele, selle eelduseks olevate andmete esitamisest kohustusliku aastaaruande lisana ning kogutud andmete tagasisidestamist läbi ettevõtjaportaali, kus selguks ettevõtte uuendusmahukuse positsioon konkurentsituruga võrreldes.

Kaotada on vaja takistused ettevõtete uuenduslikkuse arenguteel

Neist olulisim on rakendusuuringute tulevikuvisiooni loomine ja elluviimine. See kaotab tugevate ideede elluviimise piirangus esmase kaasrahastuse leidmise tõrke.

Riik peab näitama eeskuju ja viima olulisemad riigiettevõtted 2% klubi liikmeks

Riik peab pidama lubadust, et igal aastal panustatakse teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st. Riik saab olla hea peremehena eeskujuks ka mujal, seades pika arenguperspektiiviga riigi osalusega ettevõtetele innovatsioonieesmärgi ehk teha uurimis- ja arendustegevuse investeeringuid 2% käibest või rahalises väärtuses enam kui 1 miljon eurot.