1. Eesti riik vajab pika vaatega strateegilist juhtimist
Strateegiline ja süsteemne visioonide elluviimine
Riigil on kohati liiga palju arengukavasid, aga strateegiliste eesmärkide täitmise järjepidevus ja süsteemsus jätab soovida. Kui oleme kulutanud palju aega ja saanud arengudokumendile ühiskonnas nii laiapõhjalise toetuse nagu näiteks „Eesti 2035“ puhul, tuleb see ka ellu viia. See annab investorile ja elanikele pikaajalisteks otsusteks kindlustunde. Riigi arenguks vajalikke reforme ei saa tehtud, kui tegeletakse vaid päevakajaliste probleemidega ja kui valitsuses puudub ühtne juhtimine ning koostöö.
Ettevõtjatena peame ülioluliseks küsimust, kuidas muuta Eesti ettevõtluskeskkond nii konkurentsivõimeliseks, et see laseks meil Ida-Euroopa sissetulekute tipust liikuda edasi Lääne-Euroopa tippude hulka. Erksa Eesti kuvandi elluviimiseks ei saa enam loota ainult juhuslikele muudatustele, vaid peame otsustavalt piirama halduskoormust, otsima võimalusi loodusvarade targaks majandamiseks, soodustama innovatsiooni ning rakendama strateegilist juhtimist.
Atraktiivne maksukeskkond
Peame tegema kõik, et hoida Eesti majanduses seda, millega on hästi – lihtne maksusüsteem, stabiilne ettevõtluskeskkond ning haritud ja ettevõtlik rahvas. Samas aga peame otsima uusi konkurentsieeliseid ja pakkuma ettevõtlikele inimestele investeerimiskindlust. Riiki toovad jõukust juurde välisinvesteeringud, kaupade ja teenuste eksport ning suurem lisandväärtus. Maksukeskkond peab seda soodustama, mitte pidurdama.
Maksukoormust ei tohi tõsta
Eesti maksukeskkonna atraktiivsus on rahvusvahelistes edetabelites maailma tipus. See on oluline konkurentsieelis, mida ei tohi kergekäeliselt hävitada. Vastutustundlik riigieelarve on maksude mündi teine pool. Eelarve on selleks, et kulusid juhtida. Ootame valitsuselt stabiilsust ja eelarvedistsipliini. Maksukoormuse suurendamine ja laenuraha kasutamine jooksvateks kuludeks on mõistetamatu ajal, mil palgad ja eelarvetulud kasvavad ligi 10% aastas. Me pole seni näinud ka maksudebatile eelnevaid mõjuanalüüse, küll aga palju soovmõtlemist ja populismi.
Maksukoormuse ja laenude teenindamise muudab üha raskemaks tööealise elanikkonna vähenemine ja halastamatu kiirusega kasvav ülalpeetavate arv. Lisaks on raskeid maksumuudatusi tulemas väliskeskkonna survel, näiteks Euroopa rohepöördega seotud regulatsioon või OECD tulumaksumiinimumi kokkulepe.
Nii rahastuse kui ka inimeste hoiakute muutmiseks on oluline suurendada inimeste omaosalust sotsiaalsete teenuste rahastamisel. See puudutab näiteks kogumispensioni, haridust ja tervisekindlustust. Tuleb luua stiimulid ja kaotada takistused tööandjate vabatahtlikuks panustamiseks näiteks tööandjapensionide loomisel, tervise edendamisel ja inimeste haridusse panustamisel.
Maksupoliitikas ei tohi korrata aktsiisimaksudega tehtud vigu, kus maksumäärade kõrgele tõstmine tekitas piirikaubanduse, mis viis müügi- ja maksutulu naaberriikidesse. Aktsiisid ja maksud peavad olema meie lähimate naabritega alati konkurentsivõimelised.
Ümberjagamise asemel tuleb fookus seada lisandväärtuse suurendamisele
Iga erakorraline pensionitõus või töötutoetuse suurendamine tähendab, et muid avalikke teenuseid tuleb koomale tõmmata. Ka ettevõtete kasumile suunatud maksutõus vähendab raha palga maksmiseks ja pärsib motivatsiooni ettevõtlusega tegeleda ning töökohti luua. Vähemkindlustatud inimese aitamiseks on jätkusuutlikum nende konkurentsivõime suurendamine, parandades liikumisvõimalusi või tõstes kvalifikatsiooni. Parim sotsiaalpoliitika on tark majanduspoliitika.
Ettevõtjasõbralik majandusruum
Konkurentsivõimelise hinnaga energia on ettevõtlusele kriitilise tähtsusega
Energiakriis on tõestanud, et mitmekesine energiakandjate pakkumine ja mõistlik hinnatase on nii elanikele kui ka ettevõtlusele elutähtis küsimus. Meie võrguühendused naaberturgudega peavad paranema, aga Eestil peab olema ka endal võimekus vajalikul määral energiat toota.
Energia varustuskindluse ja konkurentsivõimelise hinnataseme tagamiseks tuleb tegeleda nii taastuvenergia tootmise suurendamise kui ka juhitavate tootmisvõimsuste ja salvestustehnoloogiate arendamisega. Seejuures tuleb arvestada ka kohaliku energiaressursi kättesaadavust, et tagada Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime. Börsireeglite ja turukorralduse kitsaskohad tuleb kiirelt ära parandada, samuti kiirendada planeeringute ja mõjuanalüüside menetlusprotsesse.
Tööandjad ootavad riigilt kõlavate loosungite asemel selget plaani, kuidas soodustatakse uute tootmisvõimsuste rajamist, mis tagaks ettevõtjatele mõistliku hinnaga energia aasta ringi.
Suurendada tuleb Eesti avatust välismaailmale
Eesti on liiga väike, et loota majandusarengus vaid siseturule. Konkurentsivõime suurendamiseks peame arvestama ka häid välissuhteid ja -turge. Vajame hädasti välistalente ja -investeeringuid, mille nimel võitlevad kõik arenenud riigid. See eeldab, et Eesti riigi rahvusvaheline maine on laitmatu ja edumeelne. Eesti peab olema avatud ja usaldusväärne riik, mille majandus- ja õiguskeskkond on lihtne ning ennustatav. Loomulikult vajame nutikate inimeste ja targa raha siia jõudmiseks häid rahvusvahelisi ühendusi ning atraktiivset elukeskkonda.
Kohalikud omavalitsused peavad olema huvitatud ettevõtluse arendamisest
Uute investeeringute ja tootmisüksuste toomine Eestisse on muutunud üha keerulisemaks. Soovitame muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi selliselt, et see sõltuks otsesemalt ettevõtlusest või töökohtadest omavalitsuses. Samuti soovitame luua omavalitsustes taluvushuvi suurendamiseks kompensatsioonimeetmed, et huvi ettevõtlust arendada oleks suurem. Ettevõtluskeskkonna arendamise saab määratleda kohalike omavalitsuste kohustusliku ülesandena ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Kohalikud elanikud ja omavalitsuste juhid peavad aru saama, et nende avalike teenuste rahastus sõltub sellest, kui palju omavalitsuses majandustegevust on.
Nutikamalt korraldatud riigihanked
Eesti riik teeb igal aastal mitme miljardi euro väärtuses riigihankeid, mis on oluline tööriist majanduskeskkonna kujundamisel ja riiklike strateegiate täitmisel. Teeme ettepaneku otsida koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega võimalusi mitmeaastaste hangete indekseerimiseks või muudeks paindlikeks lahendusteks suuremate hinnakõikumistega toimetulekuks. Samuti tuleks riigihangetes arvestada innovaatilisuse ja kestlikkuse kvalitatiivseid kriteeriumeid ning toote või teenuse terve elukaare maksumust.
Luua taristule ja riiklikeks investeeringuteks pikem plaan
Terviklikult läbiviidud riiklikud investeeringud aitavad saavutada nii jätkusuutlikkuse eesmärke kui ka märgatavalt suurendada kohalikku konkurentsivõimet, samuti luua töökohti kodu lähedale. Seetõttu peab taristu planeerimine arvestama majandusarengu vajadusi ehk nii välisühendusi, sidet, energiavõrku kui ka kohalike omavalitsuste soove. Ka muudeks riiklikeks investeeringuteks tuleb teha pikaajaline plaan. See annab elanikele ning ettevõtjatele selge perspektiivi ja loob eeldused kontratsükliliseks investeerimiseks.
Loodusvarade tark ja jätkusuutlik kasutamine
Eestlaste ühise vara kasutamiseks peab olema läbimõeldud strateegia ja selged reeglid. Kõikvõimalike piirangute seadmisel tuleb arvestada, et kõige enam mõjutab see väljaspool tõmbekeskusi asuvaid ettevõtteid ning maapiirkondade töökohti. Neid tagajärgi ei tohi regulatsioonide ja kitsenduste kehtestamisel arvestamata jätta. Peame säilitama nii Eesti metsarohkuse kui ka autonoomsuse seda jätkusuutlikult majandada.
Oluliste otsuste juurde tuleb kaasata eksperte ja ettevõtjaid
Valitsused ei saa majandusalast ekspertiisi kasutamata inimeste heaolu parandada ega säästva arengu eesmärke saavutada. Majanduseksperte ja ettevõtlusorganisatsioone tuleb kaasata nii maksudebatti, majandusarengut puudutavate eelnõude koostamisse, Euroopa raha planeerimisse, arengukavade kui ka riigieelarvestrateegia koostamisse. Pelgalt poliitiline kokkulepe koalitsioonilepingus ei tohiks vabastada poliitikuid sisulisest debatist ega mõjude analüüsist.
Riigireformi taaskäivitamine
Viimaste aastate kriisid ja poliitiline ebastabiilsus on riigivalitsemise reformid tagaplaanile jätnud. Puudub selge visioon, tööplaan ja eestvedaja. Arvestades pingestuva olukorraga tööturul, majanduses ja riigieelarveliste kohustuste täitmisel, on järgmisel valitsusel moraalne kohustus riigireformidega edasi tegeleda.
Riigireformi fookuses peab olema teenuste ja funktsioonide terviklik moderniseerimine. Teenuste arendamisel tuleb jätkata automatiseerimise, digitaliseerimise ja andmete kasutamisega. Valitsemisüksuste konsolideerimine ja teenuste erasektorile delegeerimine peab parandama teenuste kvaliteeti ning vähendama tööjõumahukust.
Eesti valitsussektor on riikide võrdluses keskmisest õhem, kuid arenguruumi on meilgi. Eelmises manifestis soovitasime võtta eesmärgiks ametnike arvu vähendada ca 3000 võrra aastas, kuid vahepeal on avaliku sektori töötajate arv ja osakaal hõives hoopis kasvanud. Väheneva tööealise elanikkonnaga riigis ei ole paisuva ametnikkonna ülalpidamine jätkusuutlik.
Ootame valitsuselt produktiivsust vohava seadusandluse ja regulatsioonide tulva vähendamisel. Taaskäivitada tuleks nullbürokraatia projekt, mille tulemusel jääks ettevõtjatel rohkem aega lisandväärtuse suurendamiseks. Hiiliv ülereguleeritus kägistab ettevõtlust ja muudab riigipidamise kallimaks.
Administratiivset koormust saab oluliselt vähendada ka Euroopa Liidu algatuste nagu näiteks alampalga, globaalse tulumaksumiinimumi, kestlikkusealase hoolsuskohustuse ja aruandlusdirektiivide ülevõtmisel. Ka statistikaaruandlus on ettevõtjale suur koormus, kuid alati pole selge, mis on andmete kasutamise väärtus ühiskonnale.