Uuring: tervisekriisi tulemusena on meil „enne ja peale tervisekriisi töökorraldus“

Viilup Uuringud viis tööandjate hulgas läbi uuringu, et selgitada välja tervisekriisiga seotud probleemid eelkõige tööandja vaates ja välja töötada lahendusettepanekud. Peamine uurimisküsimus oli – millised on globaalsest tervisekriisist tulenevad probleemid töösuhetes?

Intervjueeritud tööandajalt uuriti nende arvamust, kuidas on tervisekriis mõjutanud töökorraldust pikemas plaanis. Peamisena tõid nad välja hübriid- ja kaugtöö laiema leviku ning töötajate vaimse tervise halvenemise.

Intervjueeritute seas oli nii neid, kus kaugtöö oli enne tervisekriisi levinud kui ka neid, kus võimalused loodi tervisekriisi tõttu. Erinevad on ka tulevikuplaanid, kõik ei plaani pikaajaliselt jätkata kaugtööga. Üldine meelsus oli siiski, et hübriid- ja kaugtöö levik hoogustus ning jätkub ka piirangute kaotamise järel. Nende arvates on „enne ja peale tervisekriisi töökorraldus“.
Tööandjad rõhutasid, et muutunud töökorraldus võimaldab kergemini otsida tööd teisest riigist või töötada pool aastat sobiva kliimaga riigis. See seab tööturu suurema surve alla. Kaudselt võib see mõjutada ka ettevõtteid, kus kaugtööd teha pole võimalik. Näiteks noored pidavat üha enam eelistama töökohti, kus neile võimaldatakse paindlikku tööaega ja töötamise kohta. Lisaks on osade töötajate jaoks vastumeelne vaktsineerimissertifikaadi nõue. Seega muutub tootmise ja klienditeenindusega seotud töökohtadele töötajate leidmine veel raskemaks.

Teise olulise mõjuvaldkonnana toodi esile töötajate tervist. Laste kõrvalt kodukontoris töötamine, hirm enda ja lähedaste tervise pärast, vähem suhtlemisvõimalusi ning üldine ebakindlus väsitasid töövõtjaid ning halvendasid nende vaimset tervist. Mõnel juhul viisid ilmselt ka mõnuainete suurema tarbimiseni. Ebasobivad töötingimused kodukontorites soodustavad kutsehaiguste teket.
Positiivse mõjuna toodi esile, et juhid on saanud uusi oskusi ning on tugevamad (kriisi)kommunikatsioonis. Ka töötajad on kohati paremini läbi mõelnud, kuidas valmis olla tuleviku kriisideks. Näiteks räägiti läbi, kes saaks hoolitseda laste eest kui vanemaga midagi juhtuma peaks.

Tööandjate valmisolek tuleviku kriisideks

Tööandjatelt uuriti ka, kuivõrd hästi nad on valmistunud võimalikuks pikaajaliseks kriisiks (epideemia, pikaajalised elektrikatkestused, küberintsidendid, makseteenuse häired, veereostus, taudid lindudel/loomadel, tulekahju, üleujutus, põud jne) töökorralduse mõistes. Enamus intervjueeritutest leidis, et nad pigem said kriisjuhtimisega hästi hakkama, aga leiti ka arengukohti.

Tervisekriis pani tööandjaid kriisiplaane rohkem tähtsustama ja erinevaid olukordi läbi mängima ning kriisiaegseid vastusvaldkondi täpsemalt kokku leppima. Lisaks vaadati üle laovarud ja reservid ning analüüsiti ettevõtte majanduslikku toimetulekut. Rohkem tähelepanu pööratake ka juhtide oskuste täiendamisele, et nad oskaksid kriisiolukorras enesejuhtimise, kommunikatsiooni ja kiire otsustamisega paremini hakkama saada.

Küsitletutelt uuriti tervisekriisi mõju nende organisatsiooni käibele ja kasumile, probleeme ja väljakutseid tööandja ning töövõtja vaates ning lisaks ka tervisekriisi tekitatud võimalusi. Vastuseid analüüsiti piirkondade, tegutsemisvaldkondade, töötajate arvu ning vastaja ametikoha lõikes.

Tervisekriisi mõju käibele ja kasumile

Küsitletud tõid välja tervisekriisi mõju ettevõtte käibele ja kasumile. Üle kolmandiku vastanuist leidsid, et olukord läks halvemaks või jäi samaks. Olukord paranes viiendikul ja hinnata ei osanud väike osakaal vastajaist. Juhtidest ja omanikest leidis oluliselt suurem osa, et olukord läks halvemaks. Valdkondadest eristus majutuse ja toitlustuse valdkond, kus kõik vastajad leidsid, et olukord läks halvemaks. Samas finants-ja kindlustustegevuses ei leidnud keegi, et olukord oleks läinud halvemaks ning keskmisest oluliselt rohkem oli neid, kes arvasid, et olukord jäi samaks. Info ja side, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas ning muudes valdkondades oli oluliselt vähem neid, kes tõid välja olukorra halvenemist.

Üle kolmandiku vastanuist leidsid, et tervisekriisi tõttu nende käive ja kasum vähenes (36%) või jäi samaks (37%). Olukord paranes viiendikul (20%) ja hinnata ei osanud 7% vastajaist.

Tervisekriisi mõju nende organisatsiooni käibele ja kasumile hindasid erinevalt erinevatel ametikohtadel, valdkondades ja eri suurusega organisatsioonides töötavad vastajad, kuid regiooniti olulisi erinevusi ei olnud.

Juhtidest ja omanikest leidis oluliselt suurem osa (56%, keskmine 36%), et olukord läks halvemaks. Valdkondadest eristus majutuse ja toitlustuse valdkond, kus kõik vastajad leidsid, et olukord läks halvemaks. Finants-ja kindlustustegevuses ei leidnud keegi, et olukord oleks läinud halvemaks, keskmisest oluliselt rohkem oli neid, kes arvasid, et olukord jäi samaks (69%, keskmine 37%). Info ja side, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas ning muudes valdkondades oli oluliselt vähem, alla viiendiku neid, kes tõid välja olukorra halvenemist.

Kui võrrelda erinevate töötajate arvuga ettevõtteid, siis olid suuremate organisatsioonide hinnangud pigem positiivsemad. Keskmiselt oluliselt vähem (14%, keskmine 36%) pidasid olukorda halvemaks nii 501-1000 kui ka üle 1000 töötajaga ettevõtete esindajad.

Tööandjate tervisekriisist tingitud probleemid ja väljakutsed

Tööandjailt uuriti tervisekriisist tingitud probleeme ja väljakutseid. Peamiste probleemidena toodi välja, et tervisekriisi tõttu muutus tööjõu leidmine keerulisemaks, tuli tekitada kaugtöö võimalus ja graafikute koostamine muutus keeruliseks. Alla kuuendiku pidasid probleemideks järgnevat: väheste digioskuste tõttu lisakoolitusi või investeeringuid, organisatsioonis kriisiplaanide puudulikkust, kiireinterneti puudumise tõttu kaugtöö tegemise raskust, töötajatele vajaliku psühholoogilise abi mitte saamist vabade aegade puudumise tõttu  ning lisaruumide üürimist kaugtööks.

Probleeme tõid üldiselt enam välja suureettevõtted kui vähese töötajate arvuga ettevõtted. Tegutsemisvaldkondade lõikes olid erinevused suuremad, ilmselt taas mõjutas hinnanguid ka kaugtöö osakaal. Hulgi-ja jaekaubanduse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ning majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevõtete esindajad tõid keskmisest oluliselt enam välja, et tööjõu leidmine muutus keerulisemaks. Samas veonduses ja laonduses ning muudes valdkondades kogesid seda raskust keskmisest vähem vastajaist.

Finants- ja kindlustustegevuse valdkonna ettevõtete esindajate seas oli oluliselt rohkem neid, kes tõid väljakutsena välja kaugtöö võimaluse tekitamist, lisainvesteeringuid turvalistesse ühendustesse, juhtidele lisakoormust ja väljaõpet hübriidtöö ja kaugtöö juhtimisel ning et töötajad vajasid psühholoogist abi, aga polnud vabu aegu psühholoogi vastuvõtule. Majutuses ja toitlustuses oli samas vaid väike osakaal neid, kes pidasid probleemiks juhtidele lisakoormust ja väljaõpet hübriidtöö ja kaugtöö juhtimisel.

Töökoormuse tõusu üle kurdeti kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna ettevõtetes, toorainete ja kaupadega seotud tarneprobleeme kogesid enim töötleva tööstuse ja ehitusvaldkonna esindajad. Isikukaitsevahendite nappusest tulenevaid probleeme kogeti keskmisest oluliselt enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas ja väga vähe info ja side ning muudes valdkondades.

Üle poolte vastanuist tõid välja, et tervisekriisi tõttu muutus tööjõu leidmine keerulisemaks (57%), tuli tekitada kaugtöö võimalus (56%) ja graafikute koostamine muutus keeruliseks (53%). Kolmandikul kuni pooltel vastajaist esines järgmisi väljakutseid: tuli ümber korraldada inimeste tööd sisuliselt, näiteks luua kriisijuhtimise meeskond (43%), töökoormus (41%) ja töötajate arv muutus (40%) ning tekkisid toorainete ja kaupadega seotud tarneprobleemid (33%).

Seejuures töötajate arv ja koormus osadel vähenesid, kuid teistel hoopis suurenesid. Veidi enam oli neid, kes mainisid vajadust töötajaid koondada, kuid osad neist on nüüdseks oma töötajaskonda kasvatanud või sooviksid veel kasvatada, kuid ei leia sobivaid inimesi. Töökoormus kippus pigem kasvama, osaliselt asendamiste ja koondamiste tõttu, kuid mõnedel ka tellimuste suurenemise tõttu. Toitlustuses ja majutuses tekitas palju väljakutseid klientide muutunud tarbimiskäitumine, sealhulgas toidu kaasaostmise suurenemine ning broneeringute tegemisega viimase hetkeni viivitamine.

Veidi alla kolmandiku vastajaist pidasid riigilt saadud käitumisjuhiseid puudulikuks või segadust tekitavateks (32%), keeruliseks tööaegade (graafikupõhiselt) ette teatamist (28%) ning nägid probleemina juhtide lisakoormust või väljaõpet hübriidtöö ja kaugtöö juhtimisel (27%).

Veerand vastajaist oli kogenud vaktsineerimisega seotud probleeme. Enim mainiti töötajate vähest huvi vaktsineerimise vastu, selgitustöö vajalikkust ning tekkinud pingeid erinevate hoiakutega töötajate vahel. Kurdeti ka riigipoolsete konkreetsete juhiste puudumise, eesliini töötajatele vaktsiinide saamise venimise ning haigestunud töötajate väljasõelumise raskuse üle.
Ligi veerand vastajaist oli teinud lisainvesteeringuid tarkvarasse. Viiendik vastajaist pidas riskianalüüsi kaugtöötajatele keeruliseks või võimatuks ning oli teinud lisainvesteeringud turvalistesse ühendustesse.

Investeeringuid töötajate ohutuse tagamiseks töökohal mainisid 17% vastanuist. Osad pidid investeerima väga suuri summasid desinfitseerimise ja isikukaitsevahendite ning testide muretsemiseks. Isikukaitsevahendite nappusest olid kogenud kuuendik vastajaist. Puudust tunti ka Terviseameti ja Tööinspektsiooni nõustamisest (12%).
Lisainvesteeringud kaugtöökohtadesse mainis väljakutsena 11% ettevõtetest, kodudesse osteti peamiselt arvuteid, kõrvaklappe jms.

Alla kümnendiku vastajaist tõid välja väheste digioskuste tõttu lisakoolitusi või investeeringuid, organisatsioonis kriisiplaanide puudulikkust, (kiire) interneti puudumise tõttu kaugtöö tegemise raskust, töötajatele vajaliku psühholoogilise abi mitte saamist vabade aegade puudumise tõttu ning lisaruumide üürimist kaugtööks. Muude probleemidena mainiti veel kaugtööks valmisoleku puudumist, kommunikatsiooni- ja majanduslikke raskusi, tootmise ümberkorraldamist ja Töölepinguseaduse mitte vastamist ettevõtete vajadustele.

Uuringust

Uuringu viis Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel 2021.aasta II poolaastal läbi uuringufirma Viilup Uuringud. Uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu ülesannete lahendamiseks alustati info kaardistamist olemasolevatest allikatest, lisaks viidi läbi fookusgrupp ning  11 süvaintervjuud, kus osalesid personalispetsialistid ja tegevjuhid. Kolmandaks viidi läbi kvantitatiivne küsitlus, et välja selgitada erinevate probleemide ja vajaduste ulatuste osakaalud. Küsitlusele vastasid 251 tööandja esindajat, kellelt uuriti tervisekriisist tingitud probleemide ja võimaluste kohta, samuti nende valmisolekut tulevasteks kriisideks.

Uuring on osa rahvusvahelisest projektist Norway Grants „Facilitated access to work through flexible work“.

Uuring_tervisekriis_Viilup Uuringud_2022

Foto: Canva.com

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields