Tööturg

Eestis on Euroopa üks kõrgemaid hõivemäärasid ja ettevõtetel on üha raskem vabadele töökohtadele sobivaid inimesi leida. Spetsialistide puudus on juba aastaid meie majandusarengu üks peamisi takistajaid. Lahendust ei paista ka demograafilistest trendidest: sündimusnäitajad viitavad pigem sellele, et vaid kahe kümnendi pärast on tööealiste elanike puudujääk tänasest veel viiendiku võrra suurem. Praeguselt tasemelt, kus meil on ühe pensioniealise inimese kohta kolm tööealist elanikku, on aastaks 2040 neid inimesi kaks ja aastaks 2060 koguni vaid 1,5 tööealist elanikku.  

See probleem on tuttav kõikjal arenenud maailmas ning riigid otsivad sellele leevendust välisspetsialistidest. Kuid ka selles vallas ei ole Eesti tänane olukord kiita. Ka Maailma majandusfoorumi globaalse konkurentsivõime märgib, et  just siin on Eestil kahjuks suur mahajäämus.

Eestil on selles vallas samas ka mõned head eeldused. Näiteks tööõiguse korraldus on Eestis üks Euroopa Liidu mõistlikumaid. Suuresti just paindlikkus võimaldas meil jätta eelmine majanduslangus suhteliselt kiiresti seljataha ja hoida püsivalt kõrget tööhõivet ehk teisisõnu pakkuda inimestele tööd. Et aga töösuhted ja töötamise mudelid muutuvad tänases maailmas kiiresti, on Eesti tööõigus ajale siiski mõneti jalgu jäänud. Väljakutsed nagu vananev rahvastik, hoogsalt arenev tehnoloogia ning paindlike töövormide ja mikroettevõtluse osakaalu suurenemine eeldavad veelgi paindlikumat tööõigust. Seega on regulatsioonide kaasajastamine olulise tähtsusega osa tööjõupuuduse probleemi lahendamisel.

Üha kriitilisemaks muutuva tööjõupuuduse tõttu on tähtis, et töötajad oleksid terved ja haiguspäevade arv püsiks võimalikult väike. Selle eesmärgi saavutamine eeldab tervist toetavat töökeskkonda ja tööturu osaliste suuremat panust töötajate tervisesse. Kõrvuti ohutu töökeskkonnaga on selles vallas olulised ka suhted töökohas – 99% töötajatest peab head läbisaamist oma vahetu juhiga oluliseks. Hea kommunikatsioon tööandjate ja töötajate vahel aitab vältida konflikte, tõsta töötajate motivatsiooni ning panustada rohkem töö tegemisse.

Eelnevast lähtudes on tööandjad kujundanud oma põhilised seisukohad ja ettepanekud tööturu küsimustes ning avaldanud need Tööandjate manifestis

Soovid kaasa rääkida ning panustada tööturu töörühmas? Anna oma soovist teada meie töörühma koordinaatorile!

Piia tegeleb Tööandjate Keskliidu ja selle juhtorganite juriidilise nõustamisega ja osaleb keskliidu liikmeid puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamises. Piia koordineerib Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu ja tervise töörühmade tööd. Ta on Tööandjate Keskliidu esindajana Eesti Standardikeskuse juhatuse liige, Euroopa Liidu Töötajate Vaba Liikumise Nõuandekomitee liige, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuris ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Nõuandekomitees asendusliige. Varasemalt on Piia töötanud Justiitsministeeriumis rahvusvahelise õiguse osakonnas ning pikka aega infrastruktuuri majandamise ja transpordiga tegelevas suurettevõttes peajuristina. Piia on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Vabal ajal meeldib talle igasugune liikumine (joogast poksini), uurida meditsiinikirjandust ning vaadata motosporti.

Piia Zimmermann

Õigusnõunik

+372 699 9306

piia.zimmermann@employers.ee

Ettepanekud riigile

  • Kuulata rahvastikupoliitika otsuseid tehes teadlaste soovitusi ja järgida teiste riikide edukaid praktikaid, mitte olla kinni iganenud põhimõtetes.
  • vaadata üle otsused tööturu- ja sotsiaaltoetuste ning sotsiaalkaitse kohta. Need ei tohi sisaldada passiivsust soodustavaid tegureid.
  • vähendada avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul 3000 võrra aastas. Nii vabaneb tööjõudu erasektori jaoks, kelle roll avalike teenuste pakkumisel võiks samuti suureneda.
  • Kujundada Eestist talentide tõmbekeskus – pingutagem üheskoos selle nimel, et nad tuleksid just siia.
  • kaotada spetsialistide (keskmisest kõrgemat palka saavate töötajate) sisserände piirarv, et soodustada nende Eestis ametlikult töötamist.
  • Pärast 27 iseseisvusaastat on aeg minna üle ühtsele Eesti koolile, mitte pidada ülal rööpseid eri keeltes koolisüsteeme.
  • Võimaldada töölepingutes määratleda töökoormus vahemikuna, et soosida paremat hõivet, eriti osakoormusega tööd. Tähtajalise töölepingu sõlmimine tuleb muuta paindlikumaks.
  • Mitte karistada maksudega tööandjaid, kes panustavad oma töötajate tervisesse.

Ettepanek tööandjale

  • Kohandage töökohti eakatele ja vähenenud töövõimega inimestele. Muu maailma kogemuse järgi annab see riigi majanduse arengu seisukohast häid tulemusi ja aitab inimestel tunda end väärtuslikuna.
  • Toetage mitte-eestlaste lõimimist Eesti ellu nii palju kui võimalik, sest see vähendab ühiskonnas hirme ja soodustab paremat töösooritust. Eestis on juba hulk tööandjaid,
    kellelt eeskuju võtta.
  • Pakkuge töötajatele rohkem ja paindlikumaid töövõimalusi. Arvestage töötajate vajadustega, sest ka tööandja peab olema paindlikum. Selle poole liigub kogu maailm.
  • Panustage oma töötajate tervisesse sportimisvõimaluste, tervisekontrolli, tervist hoidvate töötingimuste ja vajaduse korral ravivõimaluste pakkumise kaudu. See tasub end ära.
  • Parandage ja mõtestage oma ettevõtte juhtimiskvaliteeti. See on kõikide Eesti oluliste valdkondade juhtide suur ülesanne (allikas: majandusarengu töögrupi raport 2016).

Ettepanek töötajatele

  • Osalege täiendus- ja ümberõppes, sest ainult see aitab püsida konkurentsivõimelisena ka eakana. Alustage kohe!
  • Teie tervis on teie kalleim vara, hoolitsege selle eest. Oma tervise hoidmise, sealhulgas tööl ohutusnõuete täitmise eest vastutate ennekõike teie ise, mitte riik ega tööandja.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields