Avaleht

Maksupoliitika

Peamised eesmärgid Tööandjate Manifesti maksupoliitika peatükis

  1. MAKSUD PEAVAD TOETAMA EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIMET JA ARENGUT
  2. MAKSUDE TÕSTMINE TULEB PEATADA
  3. VASTUTUSTUNDLIK JA KESTLIK EELARVEPOLIITIKA

Reformierakond

  1. Maksukaose lõpetamine, konkurentsivõimelisim maksukeskkond.
  2. Maksurahu, analüüsid, etteteatamine.
  3. Eelarvekulude põhjendatus ja struktuurne tasakaal, reservide kogumine.

Sotsiaaldemokraatlik erakond

  1. Konkurentsivõime edendamine ei ole oluliselt esindatud, va elektriaktsiisi alandamine poole võrra (mis ei anna veel märkimisväärset tulemust lõpphinnas).
  2. Lubavad mitte tõsta üldist maksukoormust.
  3. Puudu, terve programmi ulatuses katte ja eelarveneutraalsuse osas puudub info v.a lubadus, et üldine maksukoormus ei tõuse.

Eesti 200

  1. Veidi põhimõttelisem programm, kuid nimetatud on rohkem majandusarengut toetavaid printsiipe maksupoliitikas: tööjõumaksud töötaja maksudeks, majanduskasvu toetava maksusüsteemi struktuur (OECD soovitus), lihtne maksuadministratsioon ja maksumaksja usaldamine.
  2. Maksukoormus ei tohi tõusta, eelarvekulude kärpimine ja maksukoormus vastavalt.
  3. Väga korralik tegevuspõhise eelarvestamise ja kulude vähendamise plaan: „Vaatame üle kõik riigi funktsioonid ja teeme nii riigi tegevustes kui kulutustes restardi – lõpetame tegevused, mis ei teeni meie kokkulepitud eesmärke ning teeme iga viie aasta tagant nulleelarve.“ Samas ei välista võlakirjade emissiooni, et „valmis ehitada Eesti jaoks oluline taristu ja teha reforme, millel on pikaajaline positiivne mõju.“

Vabaerakond

  1. Puudutavad maksusüsteemi konkurentsivõimet. Oluline, et toovad välja, et Euroopa Liidu maksukoormuse tase on kõrgem, kui maailmas keskmiselt ja seetõttu võrreldes Eesti maksukoormust EL keskmisega, võrreldakse seda kõrge makstasemega. Omavalitsuste tulubaas toetagu nende motivatsiooni arendada kohalikku majanduskeskkonda. Väikeettevõtete maksuerandid. Aktsiiside vähendamine konkurentsivõimelisele tasemele. Vastuolu põhimõtte „Me ei pea õigeks muuta kehtivat ettevõtte tulumaksusüsteemi, kus maksuobjektiks on jaotatud kasum“ ja soovi vahel kapitalimaksuga maksustada „juriidiliste isikute akumuleeritud jaotamata kasumit.“
  2. Seab eesmärgiks maksukoormuse vähendamise 33%-ni SKP-st.
  3. Vastutustundlik eelarvepoliitika sisaldub nt ptk-s 45. Veidi vabamalt võetakse eelarvedistsipliini punktides 46-48: laenamine, riigivõlakirjade emissioon, eesmärgiks siiski pikemaealise konkurentsivõime ja struktuursete reformide läbiviimine.

Keskerakond

  1. Suuresti kattub manifestiga v.a turismimaks ja astmeline tulumaks
  2. Arvukad maksumuudatused, ettevõttetulumaksu ja astmelise füüsilise isiku tulumaksu plaan maksurahuks suurt lootust ei anna.
  3. Tasakaalus eelarve ja eelarverevisjon sees.

Isamaa

  1. Ei toeta traditsioonilise ettevõtte tulumaksu taaskehtestamist, Kehtestab äriühingutele maksuvabastuse välismaal asuvate tütaräriühingute osaluse võõrandamisest saadud kasule, mis soodustab ettevõtete peakontorite Eestisse asutamist. Parandaksid aktsiisipoliitika konkurentsivõimet.
  2. Hoiab järgneval neljal aastal maksurahu. Me ei toeta Eesti üldise maksukoormuse tõstmist. Oodatust suuremate maksulaekumiste korral on ISAMAA prioriteet endiselt tööjõumaksude langetamine.
  3. Peame õigeks sellist eelarvepoliitikat, kus kiire majanduskasvu ajal tehakse ülejäägis eelarved ja siis, kui majandus kasvab aeglasemalt, kasutatakse majanduse elavdamiseks vajadusel riiklikke investeeringuid, mida tehakse kogutud reservide või laenu arvelt. See tähendab, et hoiame riigieelarve struktuurses tasakaalus, mis võimaldab eelarvet tehes arvestada, millises majandustsükli faasis riik on. Kui maksulaekumised on tänu kiiremale majanduskasvule oodatust suuremad, siis me pigem langetame makse, mitte ei suuna lisatulu uuteks kuludeks, et riigi kulud headel aegadel liialt ei kasvaks. Vaataksid riigieelarve koostamisel perioodiliselt üle riigieelarves aastaid olnud kulud ja programmid, et hinnata nende vajalikkust.

Kokkuvõte

Eesti maksusüsteemi peetakse endiselt maailma üheks parimaks. Meie maksusüsteemi puudusteks peetakse tööjõumaksude kõrget taset, mis paljude riikidega võrreldes on kõrgem, ja mis madalama lisandväärtusega ning alustavatele ettevõtetele käib sageli üle jõu. Samuti on viimasel ajal muudetud maksusüsteemi keerukamaks ja aktsiisidega viidud mõningad tooted hinnapõhisest konkurentsist välja. Samuti on maksusüsteem muutunud liiga sageli, mis vähendanud majanduslikku kindlustunnet ja investeerimiskeskkonna atraktiivsust. Üldise maksukoormuse hoidmine samal tasemel ei ole meie arvates piisav lahendus – probleemid on just üksikute suures pildis vähenähtavate maksudega, mis paljudel juhtudel on valdkondades olulised ja muutuvad kiiresti.

Seetõttu on Tööandjate Manifestis põhilised ettepanekud 1) pöörata edaspidi rohkem tähelepanu maksusüsteemi mõjule konkurentsivõimele, 2) kehtestada maksurahu – mitte tõsta fiskaalsetel eesmärkidel kergekäeliselt maksukoormust, vaid luua analüüsil ja pikaajalisi eesmärke toetav plaan vajalikeks maksumuudatusteks – ning 3) planeerida riigieelarvet vastutustundlikult, et avalikud kulud ei tekitaks kahjulikku maksusurvet.

Tööandjate Manifesti ettepanekutest on programmides kõige rohkem kajastatud energiahinna ja aktsiiside konkurentsivõime taastamine (5 erakonda), maksurahu (5) ja tervisekulude maksuvabastuse laiendamine (4).

Kokku on manifestis 16 konkreetset ettepanekut, millest kõik on vähemalt ühe erakonna programmis kajastust leidnud. Neist Eesti 200 programmis 9, Keskerakonna ja Isamaa programmides 8, Reformierakonna programmis 7 ja Sotsiaaldemokraatide programmis 5 ettepanekut, Vabaerakonnal 2-3 ettepanekut.

Konkreetselt maksurahu või maksukoormust mitte tõsta on lubanud Reform, Eesti200, Isamaa, Vabaerakond ja Sotsid. Viimase puhul teeb muret, et samal ajal on lubanud nad sotsiaalhoolekandeteenuseid oluliselt heldemaks muuta. Selleks ei ole aga välja toodud, kust uute kohustuste rahastus võetakse. Keskerakonna programmis on mitmeid ettevõtjasõbralikke maksusoodustusi ja väga paljudele sihtrühmadele lubatud teisigi soodustusi ja toetuseid, mille katteallikaks on ilmselt ka programmis nimetatud astmeline füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks, mille mõju konkurentsivõimele on negatiivne.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields