Tööandjad ei toeta limonaadimaksu
Tööandjate keskliit ei toeta magustatud jookide maksu. See oleks ebafektiivne, sest maksumõju riigieelarvele oleks väike, uue maksu haldamise kulud suured ning selle positiivne mõju tarbimise vähendamisele väike.
Tööandjate keskliit tuletas sotsiaalminister Riina Sikkutile saadetud kirjas meelde, et Eesti majandus langeb kolmandat aastat ja seetõttu peaks riik maksude asemel panema fookuse majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Suurenev maksukoormus paneb Eesti ettevõtted kehvemasse konkurentsipositsiooni, andmata aega tekitada võimekust suurema tulu teenimiseks ehk võimekust suuremat maksukoormust teenindada.
Keskliidu tegevjuht Arto Aas rõhutas, et Eesti ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks tugevuseks on siiani olnud suhteliselt lihtne ja stabiilne maksusüsteem. “Kiired ja kergekäelised muudatused maksusüsteemis võtavad ettevõtjatelt usalduse ja prognoositavuse ettevõtluskeskkonna suhtes. Pikaajaliselt saab elu Eestis paremaks minna vaid läbi tootlikkuse, ekspordivõime ja välisinvesteeringuatraktiivsuse tõstmise – teisel viisil raha riiki juurde ei tule,” selgitas Aas. “Seda aga suurem maksukoormus ei toeta.”
Seetõttu on magusatud joogi maksust olulisem see sõnum, mille valitsus arvukate maksumuudatustega ettevõtlikele inimestele annab. “Ettevõtjad ja tarbijad ootavad majanduslanguse tingimustes valitsuselt stabiilsust, kindlustunnet ja töörahu, mitte uusi makse, regulatsioone või koormisi. Seda kõike ajal, mil riigieelarve maksutulud kasvavad niigi enam kui miljardi euro võrra aastas,” selgitas ta. Uutel maksudel on ettevõtluskeskkonnale tugev negatiivne mõju, mille kaudne hind võib olla suuremgi kui riigieelarvesse planeeritav lisatulu.
Samuti juhib liit tähelepanu, et enne maksude tõstmist ja uute maksude kehtestamist ei ole tõsiselt ette võetud riigieelarve kulude külmutamist ja efektiivsuse tõstmist – juba aastaid kasvavad riigieelarve kulud kiiremini kui tulud ning oluliselt kiiremini kui sisemajanduse kogutoodang. “Ettevõtjad mõistavad, et tänases geopoliitilises olukorras tuleb suurendada kaitsekulusid, aga need on ainult üks osa kiirelt kasvanud kuludest. Riigieelarve juurprobleem pole aeglaselt kasvanud tulud, vaid liiga kiirelt paisunud kulud, mis tuleb esmajoones kontrolli alla saada,” rõhutas Aas.
Miks Tööandjad limonaadimaksu ei toeta?
- Positiivne mõju tervisele oleks väike, sest suhkrut tarbitakse ka kõrgema hinna puhul või siis alternatiivtoodetes edasi. Teistest riikidest toodud näited pole lõpuni usaldusväärsed või positiivse mõjuga. Suhkru- või magustatud jookide alternatiivid ei pruugi seejuures olla tervislikumad, nt suhkruasendajad või maiustused.
- Fiskaalne mõju riigieelarve suhtes on marginaalne.
- Uue maksu infosüsteemi hankimise ja administreerimiskulud oleks tõenäoliselt väga kõrged, ulatudes esimesel aastal üle 10% maksutuludest. Näiteks mootorsõidukimaksu infosüsteemi hankekulu on prognoositavalt 2 mln eurot, millele igal aastal lisanduks 0,6 mln eurot haldamiskulu. Magustatud jookide puhul võib halduskoormus osutuda suuremakski, sest maksude tasumise õigsust on keerulisem kontrollida. Sarnane spetsiifiline tootemaks on alkoholiaktsiisi, mille järelevalveks on nt kasutusel äärmiselt keerukas aktsiisiladude ja saatelehtede süsteem ning igale pakendile tuleb kinnitada maksumärk. Ilmselt tekiks sarnaselt alkoholiga ka magustatud jookide puhul päris arvestatav risk, et neid püütakse mõnel juhul kategoriseerida muu tootena (lisatakse sellesse veidi piima või alkoholi või müüakse kontsentraadina) või lihtsalt makse tasumata müüa. Selle tagajärjel kannataks ilmselt seaduskuulekamad joogitootjad, kelle seadusrikkujad paneksid halvemasse konkurentsi.
Loe Tööandjate vastust kirjast siit.