Tööandjad: riigi alampalga tõstmise plaan võib moonutada tööturgu
Tööandjate keskliidu hinnangul võib riigi kavandatav alampalga tõstmise plaan rikkuda tööturu osaliste lepinguvabadust.
Tööandjate keskliidu nõunik Raul Aron selgitab: “Kuigi koalitsioonileppesse sai sotsiaaldemokraatide esialgsest soovist – tõsta alampalka seadusega ja osadele ettevõtetele seejuures toetust maksta – leebem vorm, suhtume kriitiliselt riigi sekkumisse alampalga läbirääkimisse ja tööturu osapoolte lepinguvabadusse.”
Jätkusuutlik palgakasv saab tulla ainult ettevõtte konkurentsivõime ja tulude kasvust
Leppes seatud eesmärgi saavutamiseks ehk alampalga tõstmine 2027. aastaks 60%ni mediaanpalgast eeldab alampalga kasvu senisest veidi kiiremas tempos. See tähendab, et tuleb senisest rohkem rõhku panna ka neile tingimustele, mis võimaldaks töötajatel ja tööandjatel tööviljakust tõsta ning oma töö eest kliendilt rohkem raha küsida. Jätkusuutlik palgakasv saab tulla ainult ettevõtte konkurentsivõime ja tulude kasvust, mitte riiklikest regulatsioonidest. Vastasel juhul ootab osa alampalga saajaid ees töötus, nagu näitab Euroopa Komisjoni alampalgadirektiivi mõjuanalüüs ja on näidanud mitmed teadustööd nii Eestis kui mujal maailmas.
Ilmselt kujuneb hea tahte kokkuleppe läbirääkimistel teemaks just see, kuidas senisest tulemuslikumalt suurendada töö- ja maksuõiguse paindlikkust, ümber- ja täiendõpet, innovatsiooni jne. Lisaks palgasurvele tõstab tööandjate kulusid ja vähendab nende hinnapõhist konkurentsivõimet ka toormaterjalide ja energiahinnad ning halduskoormus.
Samuti on vaja mõelda, kuidas toimida olukorras, kus majandus ja tarbimine väheneb, aga oleme eelnevalt kokku leppinud kiires palgatõusus ehk kokkuleppes peab olema võimalus kriisi ajal alampalka vähendada.