Avaleht

Õpipoisiõppe lugemismaterjalid

Töökohapõhise õppe rakendamisega seonduvate tulude jaotus
Tööandja Õpilane  Kutseõppeasutus
  Tööandjalt Koolilt  
  • Kuni 50% koolituskoha maksumusest töökohapoolse juhendaja töötasuks (vastav määr tuleb fikseerida kooliga sõlmitavas lepingus)
  • Õpipoisi kvalifikatsiooni tõusust tulenev lisandväärtus tööandjale
  • Töötasu, mis ei tohi olla väiksem kui EV kehtestatud miinimumpalk
  • Koolilõunatoetus (alla 20-aastaste õpilaste puhul)
  • Sõidutoetus
  • Õppetoetus (tulemuspõhine)
  • 50-100% koolituskoha maksumusest
 
Töökohapõhise õppe rakendamisega seonduvate kulude jaotus
Tööandja vahendistest kaetavad kulud Riigi vahenditest kaetavad kulud
  • Õpilase töötasu
  • Kaudsed lisakulud
  • Koolituskoha maksumus
  • Õppe lõpetamisel kutseksami kulu
  • Õpilasele suunatud toetused (koolilõunatoetus, sõidutoetus, õppetoetus)

 

1.Mõelge läbi, missugune on teie ettevõtte vajadused ja võimalused.

Inimesed
  • Tehke kindlaks missuguste oskustega töötajaid vajate; kas ja kui palju on vaja värvata uusi töötajaid; kas ja kui palju tuleks koolitada olemasolevaid töötajaid.
  • Kaaluge, kas teil on sobilik(ud) juhendaja(d). Valige juhendajaks oma ala meister, kasuks tulevad tema juhendamisalased teadmised. Kutseõppeasutus pakub teie juhendaja(te)le koolitusvõimalust ja nõustamist. Üks töökohapoolne juhendaja tohib juhendada kuni 4 õpipoissi.
Aeg
  • Pidage meeles, et 2/3 õppest toimub töökohas, 1/3 koolis.
  • Võtke arvesssse, et õpipoisid vajavad juhendamist kogu ettevõttes toimuva õppe kestel. Õpe võib kesta kolmest kuust kuni kolme aastani.
Raha
  • Arvestage, et õpipoisile tuleb maksta töötasu, mis ei tohi olla väiksem kehtivast töötasu alammäärast.
  • Teil on õigus kutseõppeasutuselt saada kuni 50% õpipoisi pearahast töökohapoolsete juhendajate tasustamiseks.

 

2. Valige sobiv õppekava ja võtke ühendust kutseõppeasutusega.

Sobilik eriala

Leidke kutseõppeasutus, kus õpetatakse sobilikku eriala. Ülevaate õpetatavatest erialadest ning kutseõppeasutustest leiate siit: www.kutseharidus.ee.
Koostöö algatamine
• Võtke kutsekooliga ühendust, ka siis, kui te ei leidnud päris sobilikku õppekava. Arutage koos läbi nii ettevõtte kui kooli vajadused ja võimalused. Kool aitab leida sobiva õppekava ja koostab teiega koostöös õppekavale rakenduskava.
• Juhul, kui olemasolevate õppekavade hulgas pole tööandja vajadustele sobivat, võib erandkorras algatada uue õppekava koostamise. Töökohapõhise õppe rakendamise aluseks saab olla tasemeõppe õppekava, mis vastab kutsestandardile või on saanud kooskõlastuse sotsiaalpartneritelt. Seetõttu ei saa loodav õppekava olla suunitluselt kitsas ning ühe tööandja spetsiifikast lähtuv.

 

Ettevõtte hindamine

Enne praktikalepingu sõlmimist töökohapõhise õppe rakendamiseks hindavad kool ja praktikakoht koos õppetingimusi praktikakohas, et hinnata praktikakoha:
• valmisolekut täita õppekava eesmärke;
• pädeva ning õppe elluviimiseks vajaliku personali olemasolu;
• valmidust koostööks kooliga ja töökohapõhise õppe õpilasega;
• valmidust praktiliste oskuste õpetamiseks töökeskkonnas (töökohad, seadmed, tööriistad, mõõte- ja abivahendid, materjalid);
• töötervishoiu ja tööohutuse nõuete vastavust.
Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas. Hindamise tulemuseks on reeglina kirjalik eksperthinnang, mis lisatakse praktikalepingule.

 

Praktikalepingu sõlmimine

Kutseõppeasutus valmistab ette praktikalepingu.
Töökohapõhise õppe läbiviimiseks sõlmitakse praktikakoha, õpilase ning kutseõppeasutuse vahel kolmepoolne praktikaleping. Sellele võib, aga ei pea lisanduma tööleping praktikakoha ja õpilase vahel.
Kolmepoolne praktikaleping
Töökohapõhise õppe läbiviimiseks on vajalik sõlmida kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus õpilase, kutseõppeasutuse ja praktikakoha vahelistes suhetes õppe-, töö- ja sotsiaalsete tingimuste määratlemiseks.
Kolmepoolne praktikaleping + tööleping
Kui praktikakoha ja õpilase vahel juba on tööleping olemas või sõlmitakse see õppimise perioodiks, siis sellele kohalduvad täiel määral kõik töölepingu seaduse kohustuslikud tingimused – neid kokkuleppega välistada ei saa ning seaduses töökohapõhise õppe jaoks sõlmitava töölepingu jaoks eritingimusi ette nähtud pole.
Töölepingu ja praktikalepingu omavahel sidumine ei ole võimalik. Kummaski lepingus saab küll teisele lepingule viidata, kuid mõlemal lepingul on erinevad osapooled (praktikaleping on kolmepoolne, töölepingu kahepoolne).

 

Juhendajate määramine

Nimetage juhendaja, kes läbib kutseõppeasutuse poolt korraldatud praktika juhendamise alase koolituse ja kes juhendab ja hindab õpipoissi, lähtudes õppekavas seatud eesmärkidest.
Õpipoisil on ka koolipoolne juhendaja.

 

Juhendajate koolitamine

Kutseõppeasutus valmistab ette ja korraldab praktika juhendamise alase koolituse.
Töökohapoolse juhendaja ettevalmistava koolituse sisu ja mahu planeerimisel võetakse arvesse:
● kui suur on kasvatustöö osakaal juhendamises (kas õpilaste üldpädevused on kõrged või madalad, kas õpilastel on head õpi- ja enesejuhtimise pädevused;
● millised on juhendaja eelnevad juhendamisega seonduvad teadmised ja oskused;
● kas juhendaja asub juhendama ühte õpilast või mitut korraga (ühel juhendajal võib samaaegselt olla kuni neli juhendatavat;
● kas õpilase juhendamisega tegeleb valdavalt üks konkreetne isik või puutuvad juhendamisega kokku mitmed praktikakoha töötajad ning vastutava juhendaja ülesandeks on ka teiste juhendamise rolli sattuvate töötajate vastavasisulise tegevuse koordineerimine.

 

Järgnevad tegevused

  • Andke õpipoisile sobivad tööülesanded, mille täitmine aitab saavutada õppekavas sätestatud õpiväljundid. Juhendage ja hinnake õpilast.
    Võimaldage õpipoisil osa võtta koolis toimuvast õppetööst, vabastades ta selleks perioodiks töökohustusest praktikakoha juures.
  • Tagage õpilasele töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tööülesannete täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid.
  • Makske õpilasele tasu, mis ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär
  • Andke kutseõppeasutusele regulaarset tagasisidet õpilase progressi kohta.

 

Kontrollküsimused töökohapõhise õppe sobivuseks

Mis on õppe eesmärk?

Kas tööjõu arendamisel on eesmärgiks tasemeõppe omandamine/kutsestandard või on tööjõu arendamise vajadus spetsiifiline?
Tasemeõpet tasub eelistada, kui eesmärgiks on laiapõhjaliste teadmiste ja oskustega tööjõud, kes suudab paindlikult kohaneda ja reageerida tööalastele väljakutsetele.
Spetsiifiliste koolitusvajaduste puhul tasub pigem kaaluda täienduskoolituse sisseostmist või ise koolituse korraldamist.

Kas tööandja on valmis pikaajaliseks investeeringuks tööjõudu või on olulisem jõuda tulemuseni võimalikult kiiresti?

Tasemeõppe õppekava maht on vahemikus 15-180 EKAP (ehk üldistatult kolm kuud kuni kolm aastat).
Sõltuvalt tööandja vajadustest ja võimalustest tuleb kaaluda, kas tööjõuvajaduse iseloomust tulenevalt on tööandja huvides investeerida tööjõu pikemaajalisemasse arendamisse (kaasnevad kulud võivad olla väiksemad ja saadav lisandväärtus suurem), sobiva ettevalmistusega tööjõu leidmisele tööjõuturult või näiteks kiiremat lahendust pakkuvasse olemasoleva tööjõu täienduskoolitusse.

Kui on soov võtta õppesse alaealisi, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Alaealiste töötajate puhul tuleb silmas pidada neile rakenduvate piirangutega. Tööandja ei tohi töölepingu seadusest tulenevalt (§ 7 (3)) töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu on täpsemalt välja toodud Vabariigi Valitsuse määruses.
Tasub ka arvestada, et vanusest tulenevalt on alla 18-aastase isiku jaoks ette nähtud madalam tööaja norm – töölepingu seaduse § 43 lõik3 4 punkti 4 kohaselt 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsme päeva kohta.
Alaealist ei saa kohustada tööd tegema kell 20.00 kuni 6.00.
16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale peab jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega.
Töölepinguseaduse § 56 kohaselt eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Alaealiste töötajate töölähetusse saatmine on võimalik üksnes juhul, kui sellega nõustub nii alaealine ise kui tema seaduslik esindaja.

Kas töö sisu või töökorraldus võimaldavad kaasata õpilasi, kelle erialaoskused on õppe alguses vähesed?

Töökohapõhise õppe mudeli rakendamine võib olla raskendatud või võimatu valdkondades, kus töö iseloomust või seadusest tulenevatest nõuetest tulenevalt pole lubatud tööprotsessis osalemine (praktiseerimine) eelnevate teataval tasemel pädevusteta.

 
Kas tööandjal on valmisolek võimaldada õpilastele aega koolis toimuvas õppes osalemiseks?

Koolis toimuv õpe ei pea mahtuma tööaja normkoormuse sisse, kuna töö- ja puhkeaja regulatsioon kohaldub otseselt üksnes töökohal tehtavale tööle ning on lubatud, et õpilane töötab nii täiskohal praktikakohas kui osaleb sellele lisanduvalt koolis toimuvas õppetöös (millele lisanduvad iseseisvad tööd).
Samas peab silmas pidama, et pikaajalise kõrge koormuse tulemusena tõuseb ka risk, et õpilane kas katkestab õpingud või töösuhte praktikakohaga.

 

Kas on olemas juhendaja?

Juhendajate juhendamisalaste pädevuste tagamiseks viib kutseõppeasutus õppeprotsessile eelnevalt läbi praktikakohapoolsete juhendajate koolitamise ning toetab vajadusel juhendajat õppeprotsessi kestel.
Oluline on nii juhendaja motiveeritus täiendava ettevalmistava koolituse läbimiseks ning juhendamiseks, kui ka tööandja valmisolek võimaldada juhendajale koolituse läbimine, juhendamistööle pühendumine (vajadusel vähendades selle arvelt koormust) ning lähtuvalt tööandjast ning juhendajast leida kokkulepe, mis oleks juhendajale motiveeriv vastavasisulise rolli täitmiseks.
Kutseõppeasutusel on õigus kuni 50% koolituskoha maksumusest suunata praktikakohale praktikakoha juhendajate töötasu katmiseks.

 

Kas õpilasel on võimalus omandada praktikakohas vajaminevad pädevused?

Tasemeõppe eesmärk on kujundada õpilasel pädevused, mis vastavad kutsestandardi nõuetele (selle puudumisel sotsiaalsete partnerite poolt tunnustatud kooli õppekava eesmärkidele).
Praktikakoha kohustus on võimaldada õpilasel omandada pädevused tasemel, mis võimaldavad edukalt sooritada kutseeksam või koolieksam.
See eeldab ennekõike, et:
• õpilast juhendab pädev ja pühendunud juhendaja
• praktikakoha tööprotsessid on piisavalt kaasaegsed, et õppetöö tulemusena on õpilane suutline läbima vastava tasemeõppe lõpueksami või kutseeksami
• praktikakoha töökorraldus ja iseloom võimaldab kaasata õpilast
Uue lõpudokumentide määruse kohaselt lisatakse praktikakoha nimi õpilase lõpudokumendile.

Kutsestandarditega on võimalik tutvuda Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee

 

Vt ka:  TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE EHK ÕPIPOISIÕPE. Rakendamise juhendmaterjal tööandjale (Innove 2016). https://employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6kohap%C3%B5hise-%C3%B5ppe-rakendamise-juhendmaterjal.pdf

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields