Kutsesüsteemi reform aitab õppimist ja tööturgu senisest paremini ühendada

Plaanitud kutsesüsteemi reformi kolm etappi.

Kavandatava kutsesüsteemi reformiga minnakse üle oskuspõhisele lähenemisele, mis aitab haridus- ja töömaailma senisest sujuvamalt tervikuks siduda. Plaanitud muutused viiakse ellu järgmise viie aasta jooksul.

Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juhi Külli Alli sõnul on kavandatav kutsesüsteemi reform põhimõtteline. „Reformi tulemusel toimub haridussüsteemi veelgi tihedam sidustamine tööturuga. Selleks, et inimesed saaksid väikese vaevaga teada, mida tasub õppida, milliseid oskusi omandada ja tunnistusi taotleda, luuakse spetsiaalsed digitaalsed võimalused.“

Kutsestandarditel põhinevat kutsesüsteemi on tänaseks rakendatud 20 aastat. Selline lähenemine on liiga jäik tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas, kus tööandjad otsivad konkreetse eriala esindaja asemel sageli teatud oskusi. 

Kutsekoda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on ESF projekti raames loomas oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviksüsteemi, mille juurde kuuluvad teenus- ja analüüsikeskkonnad. Oskuste süsteemi digilahendustest saab tööriist nii töö- ja õpivalikute tegijatele kui ka tööandjatele, koolitajatele, õppekavakoostajatele ning õpi- ja karjääriteede toetajatele.

Külli All võrdleb loodavaid tehnilisi lahendusi digilooga – oskuste digilugu kogub tulevikus kokku inimese taseme-, täiend- ja mikrokaadiõpet tõendavad dokumendid, aitab kasutajal analüüsida oma sobivust eri tegevusaladele ning koondab info õpivõimaluste kohta.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles ERRile, et reformiplaanidega ta detailselt veel kursis ei ole, aga praegu tundub, et valitud suund on õige. Tema sõnul peavad infosüsteemid ja digilahendused olema kaasaegsed, et nad aitaksid tööandjaid inimeste leidmisel.

Samuti peavad nad andma õigeaegselt ja vajaliku signaali õppijatele, on nad siis noored, kes alles valivad oma kutse- või kõrgkooli või ka vanemad inimesed, kes teevad karjääripööret või tahavad ümber õppida. “Et ka nemad saaksid õigeaegselt siis nendest infosüsteemidest ja haridussüsteemidest selle info kätte, et mida peaks siis õppima.” Kutsehariduses vajalikud muutused on tööandjad sõnastanud ka Tööandjate manifestis.

Arenduste kolm etappi

Oskuste süsteemi digilahendused arendatakse välja kolmes etapis. Esimesena valmib oskuste kirjeldamise keskkond, mille üks osa, oskuste klassifikaatori katseversioon on Kutsekoja kodulehelt juba leitav.

Kutsekoja oskuste suuna juhi Ave Ungro sõnul on oluline alustada oskuste kirjeldamisest ja defineerimisest, et luua oskustest rääkimiseks ühine keel. Eelkõige üldoskuste puhul kasutatakse sama oskuse kirjeldamiseks sageli eri sõnu või peetakse sama sõna all silmas eri oskusi – pole sugugi alati üheselt mõistetav, mida näiteks peab praktikas oskama inimene, kellelt eeldatakse häid suhtlemisoskusi.

Oskuste kirjeldamise keskkond valmib Kutsekoja eestvedamisel 2023. aasta lõpuks, oskustega seotud teenuste keskkond 2024. aasta lõpuks ja analüüsikeskkond 2025. aasta lõpuks.

Oskuste hindamise ja tunnustamise juurde liigutakse alates 2024. aastast.

Oskuste prognoosimist jätkab Kutsekoda OSKA uuringute raames, mis on Eesti ainus tööjõuvajaduse keskpikka vaadet koostav prognoosisüsteem.

Oskuste süsteem ehitatakse üles töö- ja haridusmaailma osapooli kaasates. Soovist kutsesüsteemi reformi panustada saab Kutsekojale teada anda, logides siis reformi tutvustava sündmuse „Kõik pardale“ tarbeks loodud WorksUp´i keskkonda ning vajutades seejärel  all paremas nurgas rohelisele „Ülesanded“ (Tasks) nupule: avaneb loetelu, kus saab valida kas ühe või mitu arendust, milles osaleda.

Projekti „Kutsesüsteemi reform“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning see kestab kuni 2029. aastani. Projekti elluviija on SA Kutsekoda.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields