Haridus

Tehnoloogia arengu kaasnähtuseks on kogu maailmas inimestevahelise heaolulõhe kasvamine: ühele poole jäävad sobivate teadmiste ja oskustega ning teisele poole ilma nendeta inimesed. Eesti riigi ja meie kõigi ülim vastutus on tagada noortele võimalus olla heaolupoolel. Tänases maailmas, kui murdelised muutused leiavad aset enam mitte aastatega, vaid juba kvartalite ja isegi kuudega, muutub erialase hariduse ja oskusteta elanike konkurentsivõime tööjõuturul üha kehvemaks.

Tööandjate haridusrühma kuuluvad ettevõtjate esindajad meie liikmeskonnast ning töörühma juhib keskliidu volikogu liige Hando Sutter (Eesti Energia juhatuse esimees). 

Töötame selle nimel, et leevendada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puudust Eesti tööjõuturul. Tööandjad osalevad mitmetes töögruppides alates kutsehariduse nõukojast kuni kõrghariduse kvaliteedi hindamiseni. Väljakutseid, mida haridusvaldkonnas on eri osapoolte koostöös tarvis lahendada, on nii üld-, kutse- kui kõrghariduses.

Üldharidus

  • Õpetajate järelkasvu tagamine 
  • Muutunud õpikäsituse juurutamine
  • Kutsenõustamine
  • Koolivõrgu korrastamine hariduse kvaliteedi – sh heade õpetajate olemasolu – tagamiseks. 

Kutseharidus

  • Tööturule vajalike erialade õppimine ja OSKA tulemuste selgem rakendamine tellimuses
  • Väljalangevuse vähendamine praeguselt 20 protsendi tasemelt
  • Kutseõpetajate järelkasvu tagamine, sh õpetajate palgatõus
  • Kutsehariduse kvaliteedi tagamine – praktikakohtade arendamine; kutseeksamiga lõpetamine, lõpetajate tööle asumine 
  • Kutsehariduse rahastamise vastavus erialade tegelikele õpetamiskuludele 
  • Kutsekoolide võrgu korrastamine, sh tippkeskuste loomine 
  • Õppekavade paindlik uuendamine  
  • Täiendkoolituse süsteemne arendamine, sh  täiendkoolituseks sobilike lühikeste õppekavade loomine 
  • Kutsehariduse populariseerimine, eelkõige noorte kutseõppijate lisandumiseks

Kõrgharidus 

  • Rahastamise muutmine jätkusuutlikkuse tagamiseks 
  • Vajalike spetsialistide ettekoolitamine – kuigi paljudel erialadel on OSKA uuringu järgselt kõrgkoolidesse vastuvõttu korrigeeritud ning pakkumine on nõudlusele lähemale liikunud, on vajalik  Eesti strateegiate ja OSKA tulemustega parem arvestamine, sh inseneriakadeemia ellukutsumine 
  • Tööturu vajadusi arvestavate õppekavade arendamine ja täiendkoolituskavade pakkumine (mikrokraadid) 
  • Õppejõudude järelkasvu tagamine

Soovid kaasa rääkida ning panustada hariduse töörühmas? Anna oma soovist teada meie töörühma koordinaatorile!

Anneli töö Tööandjate Keskliidus on koordineerida haridusalast tööd ja juhtida erinevaid projekte. Ta on keskliidu esindaja OSKA nõunike kogus, CEDEFOP-i halduskogus ja laiendatud juhatuses ning asendusliikmena Euroopa Sotsiaalfondi Komitees. Anneli on kutse- ja kõrghariduse hindamisnõukogude liige. Pikaajaline töökogemus seob Annelit Riigikoguga, kus ta töötas riigikogu esimehe nõunikuna. Anneli on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli üldtehniliste distsipliinide, tööõpetuse ja keemia õpetaja erialal. Vabal ajal on valdavaks ajaviiteks perele kuuluva vana koolihoone renoveerimine.

Anneli Entson

Haridusnõunik
+372 516 9802

anneli.entson@employers.ee

Tööandjate ettepanekud

1. Pole olemas tasuta haridust, on ainult maksumaksja rahastatud haridus. Seepärast on põhjendatud, et riik tellib haridusasutustelt õpet selles mahus ja neis valdkondades, mida tööturg vajab.

 Seada riigi vajadusest lähtuvalt sisse riiklik tellimus kõikidele kooliastmetele. Seejuures arvestada elukestva õppe strateegias seatud eesmärki, et 65% põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid gümnaasiumis ja 35% kutseõppeasutuses;
 kordame oma nelja aasta tagust ettepanekut: kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt, kustutab riik õppelaenu.

2.Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe loomiseks ja praktikasüsteemi arendamiseks on Eestis tehtud palju. Muutused ei tule kergelt, sest osaliste motivatsioon pole selge. Ometi on töökohapõhisel õppel ja praktikal väga suur osa vajalike oskustega töötajate koolitamises.

Rakendage oma ettevõtetes töökohapõhist õpet sagedamini. Samuti pakkuge senisest rohkem sisulisi, pikaajalisemaid praktikakohti. See aitab muu hulgas leida tulevikuks parimaid töötajaid.

Toetada tõhusa kutsehariduse arendamiseks vajalikku praktika juhendamist, sh vabastada praktikandile ja õpipoisile makstav töötasu sotsiaalmaksust.

3. Hariduse (muu hulgas kutsehariduse) rahastamisel on seni olnud ootus tulemusele hägus ja tulemusest sõltub õigupoolest vähe.

Suurendada kutsehariduse rahastamise mudelis tulemuse osakaalu kolmandikuni. Mida paremini ja tulemuslikumalt õppeasutus õppurite koolitamisel töötab, seda rohkem raha ta riigieelarvest saab.

4. Eestis on loodud kutseoskuste hindamise ja kutsetunnistusteandmise süsteem. See motiveerib inimesi oma oskusi parandama seda enam, mida rohkem neid tunnistusi hinnatakse.

Tunnustage kutsetunnistusi laiemalt ja andke töötajatele nende väärtuse kohta selge sõnum.

Igal juhul säilitada kutsetunnistuste sõltumatu väljaandmine ja süsteemi adekvaatne rahastamine.

5. Eesti haridussüsteem on justkui mitu erinevat süsteemi. Peame oluliseks paindlikkuse suurendamist, muu hulgas ei tohiks olla hariduslikke tupikteid ega jäiku õppekavu.

Tagada kutseõppeasutuste lõpetajaile gümnaasiumi lõpetajatega võrdsed võimalused jätkata õpinguid kõrgkoolis. Selleks luua kutsekoolide lõpetajaile riiklikult ja kõrgkoolide toetatud süsteem kõrgkoolidesse astumiseks. See muudab kutseõppe atraktiivsemaks ja kasvatab kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

6. Tulevikuoskuste õpetamine algab põhikoolis. Soovides suurendada kõrghariduses reaal- ja loodusteaduste, inseneritöö ja tehnoloogiaga seotud erialade osakaalu, tuleb tunduvalt rohkem populariseerida loodus- ja tehnilisi teadusi ning tugevdada nende õpet. Seejuures tuleb tagada heade õpetajate olemasolu.

 Suurendada märkimisväärselt ainete vahelist lõimitust;
 lõpetada matemaatika ainekava jaotamine kitsa- ja laiapõhjaliseks;
 tõsta õpetajate palgad nelja aastaga vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes ning loodusteaduste ja kutseõpetajate palgad kahekordsele tasemele;
 kasvatada nõudlikkust elukestva õppe strateegias kirjeldatud uue õpikäsituse täitmise suhtes, mille keskmes on õppija;
 kui suudame kokku leppida, et kaitsekulutused on Eesti jaoks olulised, peame suutma saavutada ka innovatsiooni ja hariduse tähtsustamiseks kokkuleppe, mis pole erakondlike vaidluste küsimus.

Haridusrühma seisukohad lähiaastateks

1.Toetame kutsehariduse ja täiendõppe riiklikul rahastamisel OSKA analüüsidega arvestamist. OSKA tööjõuvajaduse ülevaadet tuleb uuendada vähemalt iga 2 aasta järel. Kutsehariduse rahastamisel peab kehtima vähemalt 1/3 osas tulemusrahastamine.

2.Soovime iga-aastasele gümnaasiumisse vastuvõtule lävendi kehtestamist ning vabaneva raha suunamist kutsehariduskoolidele. See tooks kutseharidusse rohkem õppureid ja annaks tublimatele võimaluse ka kutsekooli baasilt kõrghariduse omandamise.

3.Reaalainete õpetamist põhikoolis ja gümnaasiumis tuleb parandada ja reaalaineid populariseerida. Lahendustena näeme reaalainete õpetajatele kõrgema töötasu seadmist, tehnoloogia- ja IKT õpet alates 6. klassist, kitsapõhjalisematemaatika kaotamist õppekavast. Näeme, et siin on põhiline roll riigil, kuid oleme ka tööandjatena valmis erinevate projektide kaudu nõu ja jõuga kaasa lööma (tagasi kooli, Erasmus,  toetame palka projektid).

4.Õpetajate palk peab kasvama kiiremini kui Eesti keskmine. Tänases seisus peaks see olema vähemalt 2000 EUR. Raha leidmiseks on möödapääsmatu koolivõrgustiku korrastamine Eestis nii üldhariduses kui ka kutsehariduses. Vabanev raha tuleks suunata õpetajate palkade kasvuks. Uue perioodi Euroopa rahastuses peaks rõhu asetama inimesele ning tõhususele.

5.Kõrghariduses toetame (osalise) õppemaksu taastamist. Riigi poolt rahastatavale kõrgharidusele võik kehtida „tagasitootmise“ kohustus. Kõrghariduses pooldame rahvusvahelisust, avatust ja koostööd.

6.Tööandjatena peame propageerima ettevõtete paremat koostööd koolidega. Peame aktiivsemalt pakkuma praktikakohti. Sõnastame selgelt oma ootused ja osaleme õppekavade väljatöötamises.

7.Peame looma tõhusama süsteemi koostööks hariduse juhtimisega. Riigi poolne süsteem võiks olla oluliselt lihtsam ning fokusseeritum.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields