Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubanduslepe looks ELi 400 000 uut töökohta
Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubandusleppe sõlmimine suurendab Euroopa Liidu SKP-d 0,8 protsendi võrra ja selle tulemusena loodaks 400 000 uut töökohta. Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson kirjutab võimalustest, mida kaubanduslepe Jaapaniga Euroopa Liidule avada võib.
Teatavasti peavad EL ja Jaapan alates 2013. aasta märtsist läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, millega loodetakse elavdada vastastikust kaubandust, investeerimist, kasvatada majanduskasvu ning kiirendada töökohtade loomist.
Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubanduslepe sõlmimisel peaks Euroopa Liidu eksport Jaapanisse kasvama 30%, ELi SKP suurenema 0,8% võrra ning selle tulemusena loodaks 400 000 uut töökohta. Jaapani eksport ELi kosuks 24% võrra ning Jaapani SKP 0,7% võrra.
Jaapani turg on ahvatlev ja suure potentsiaaliga, kuid mitmetel põhjustel on sellele sisenemine olnud Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks väga keeruline. Oma osa mängib siin kindlasti erinev ärikultuur, keelebarjäär, distants ja kõrged transpordikulud, kuid veelgi enam erinevate standardite, tehniliste ja mittetariifsete kaubandustõkete eksisteerimine ning turu suletus. Ainuüksi mittetariifsed kaubandustõkked kergitavad ekspordi hinda väidetavalt umbes 16% võrra.
Euroopa Liidu ettevõtjad loodavad, et vabakaubandusleppe läbirääkimiste tulemusel eemaldatakse mittetariifsed kaubandustõkked (autod, autovaruosad, kemikaalid, elektroonikaseadmed, töödeldud toiduained, farmaatsiatooted) ning paraneb juurdepääs Jaapani riigihanketurule (näiteks raudteesektoris). Raudteesektori hanketuru suletus on osaliselt põhjendatav sellega, et Jaapanis on raudteesektor erakätes ning sellest tulenevalt on riigi sekkumine hanketingimustesse olnud mõnevõrra keerulisem. Samas tehakse vabakaubandusleppe läbirääkimiste raames selles osas tõsist koostööd ning kolm Jaapani peamist raudtee-ettevõtet on lubanud hakata avaldama hanketingimuste, hankesüsteemi, tehniliste nõuete ja valikukriteeriumeid puudutavat infot internetis.
Arvestades teenuste sektori olulisust Euroopa Liidus on EL ettevõtjad huvitunud ka paremast juurdepääsust Jaapani teenuste turule (eelkõige käib see finantsteenuste, äriteenuste kohta).
Üldiselt on nii Jaapanis kui ELis tollimäärad kaupadele madalad. Kõrged on tollid Jaapanis vaid põllumajandustoodetel, töödeldud toiduainetel, jookidel ehk siis just nendele kaupadele, mida ELi ettevõtjad soovivad Jaapanisse eksportida. Seega on ELi ettevõtjad huvitunud nimetatud kaubagruppide tollitariifide kaotamisest.
Samuti on Euroopas tollimäärad kõrged kaupadele, mille ELi eksportimisest on Jaapan huvitunud (sõidukid, masinad, elektroonikatooted). Loomulikult on Jaapan huvitunud nendes sektorites tollitariifide kaotamisest, seda enam, et ELi ja Lõuna-Korea vabakaubandusleppe jõustumisega 2011. aastal on ühel nende peamisel konkurendil märksa parem juurdepääs ELi turule.
Samuti soovib Jaapan vabakaubandusleppe kontekstis tihendada regulatiivset koostööd. Ka BUSINESSEUROPE ja Keidanren panustavad regulatiivsesse dialoogi. Teatavasti valmistavad teatud ELi regulatsioonid, nagu REACH (kemikaale hõlmav regulatsioon EL-s) ja finantstehingute maks, peavalu nii ELi ettevõtjatele kui välisinvestoritele. Sealhulgas jaapanlastele.
Vaatamata Jaapani turu suhtelisele suletusele on EL ja Jaapan vastastikku olulised investorid. EL on suurim välisinvestor Jaapanis ning Jaapan hoiab ELs välismaiste otseinvesteeringute osas teist kohta. Jaapani päritolu ettevõtteid on ELs umbes 2834, mis annavad kokku tööd enam kui 500 000 töötajale. Eriti oluline roll Jaapani autotööstusel, mis on asutanud 14 tootmisüksust seitsmes ELi liikmesriigis, 17 teadus-arenduskeskust viies ELi liikmesriigis ning annab ühte kokku tööd enam kui 170 000 töötajale ELs. Nii ongi umbes 63% ELs müüdavatest Jaapani päritolu autodest siin ka toodetud.
Euroopa Komisjoni tellimusel teostatud EL-Jaapani vabakaubandusleppe mõjuanalüüs prognoosib, et leppe tulemusel kasvaksid palgad ELs 0,7% ja Jaapanis 0,5% võrra.
EL-Jaapani vabakaubanduslepingu mõju tööhõivele varieerub sektorite lõikes ning ilmselt mõjutab tehnoloogiline areng töökohtade teket/kadumist ja nõudlust kompetentside osas veelgi rohkem kui kaubanduse liberaliseerimine. Jaapan panustab 2% ulatuses EL tööhõivesse. Mõjuanalüüsist lähtub, et leppel saab olema positiivne mõju eelkõige tööhõivele ELi masinatööstuses (6,7%). Mõningane töökohtade kaotus võib vabakaubandusleppe tulemusena ELs aga toimuda keemia-, metalli- ja autotööstuse sektorites.
EL-Jaapani VKL lepingu puhul on oluline, et seda hakkaksid kasutama ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), sest 99% meie ettevõtetest on VKEd, kes loovad 70-80% töökohtadest EL-s ja Jaapanis.
Jaapani turgu silmas pidades võiksid EL-i, sh Eesti VKEd huvi tunda ärivõimaluste vastu IKT, teenuste, (näiteks nutikate tervishoiu teenuste vastu), taastuvenergia, mahe- ja gurmeetoidu ning luksuskaupade sektorites.