Avalda arvamust: täiskasvanute koolituse seaduse väljatöötamine

Tööandajatele on edastatud teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks täiskasvanute koolituse seaduse väljatöötamise kavatsuse. Tööandjate tähelepanekud seotult kavaga palume saata Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entsonile anneli@employers.ee hiljemalt 10. märtsiks 2021.

Mida ja miks soovitakse muuta?

Soovitakse luua täienduskoolitusasutustele kvaliteedihindamise süsteem. Muudatuste eesmärk on võimaldada täiskasvanutele kvaliteetsemat õpet.

1. Praegu on koolitusi pakkuvatel asutustel vajalik esitada majandustegevusteade, kuid HTM info kohaselt ei anna see kindlust, et neil asutustel on tegelikult suutlikkus kvaliteetset täiendõpet pakkuda. Seaduse muutmisega kaasneks võimalus majandustegevusteate tõhusamaks kontrollimiseks ja vajadusel kustutamiseks. See ei piiraks ettevõtja kogu tegevust selles valdkonnas, kuid arvaks ta välja täienduskoolitusasutuste pidajate ringist ning piiraks riikliku rahastuse kasutamist koolitajate poolt, kes esitatud nõuetele ei vasta. Regulatsiooni tekitamise eesmärk on luua tasakaal koolitajate ettevõtlusvabaduse kaitse ning õppijate õiguste vahele, kindlustades õppijatele suurema kaitse.  Majandusteate esitamine soovitakse muuta tasuliseks, st kaalutakse riigilõivu lisamist. Selliselt pannakse kontrolli tõhustamisega kaasnevad kulud osaliselt koolitusautustele.
2. Uuena lisandub seadusesse täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi sisuline hindamine neile koolitusasutustele, kelle tegevust toetab riik. Sisulise kvaliteedihindamise läbinud täienduskoolituse pakkujad saaksid ligipääsu osaleda riigihangetel ning kasutada koolituste läbiviimisel riigieelarvelist raha. Lisaks tõstab hindamine märgatavalt asutuse usaldatavust haridussüsteemi eri osapoolte hulgas.
3. Täienduskoolitusasutustele luuakse ka avalikult kuvatav tagasisidesüsteem. Õppijatelt ja rahastajatelt kogutava tagasiside tulemuste avalikustamine aitaks oluliselt tõsta koolitusasutuste ja koolitajate läbipaistvust.
4. Lisaks plaanitake seadusesse teha muudatus, mis kohustab täienduskoolitusasutusi sisestama koolitustel õppinute personaalseid andmeid riiklikku registrisse. See võimaldab luua aluse elukestva õppe digiloo kujunemiseks, mis hõlmaks inimese kogu elukaare jooksul omandatud tunnistused, diplomid, sertifikaadid jm teadmisi ning oskusi kirjeldavad ning tõendavad dokumendid.

Muudatused mõjutavad eriti neid täienduskoolitust pakkuvaid asutusi, kes soovivad võimaldada oma õppijatele tulumaksusoodustust. Seisuga 01.01.2021 on täienduskoolitusasutuse pidajaid 1291, neist eraomandisse kuulus 1176. Täienduskoolitusasutuste pidajad võivad olla äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud asutused. Täienduskoolitusasutused võivad kuuluda ka riigile või kohalikule omavalitsusele. Täienduskoolitusasutused jagunevad tüübiti järgmiselt: äriühingud (874), mittetulundusühingud (271), sihtasutused (40), avalik-õiguslikud asutused (28), riigiasutused (40) ja kohaliku omavalitsuse asutused (7).

Väljatöötamiskavatsus, sellega on võimalik tutvuda ka eelnõude infosüsteemis (EIS).

Foto: canva.com