Arto Aas: Eesti majanduses ja regionaalarengus on tööstuse roll ülioluline

Delfi Meedia ajakirjas Eesti Tööstus ilmunud intervjuus räägib Tööandjate keskliidu juht Arto Aas Eesti tööstussektori rollist majanduses ja regionaalarengus, annab ülevaate sektori hetkeolukorrast ja avab ka mitmeid isiklikumat laadi teemasid.

Tööandjate keskliidu roll tööstussektoris

Meie eelkäija, 1917. aastal loodud Eesti Vabrikantide Ühisus kandis sünnihetkest peale tööstuse DNA-d, sinna kuulus erinevatel aastatel 40-60 suurtööstuse esindajat mitmelt poolt Eestist. Praegu on Tööandjate Keskliit eestkõnelejaks nii otse kui ka haruliitude kaudu enam kui 2000 ettevõttele, kes annavad tööd enam kui 250 000 Eesti inimesele. Pool meie liikmeskonna ettevõtetest ja erialaliitudest on seotud tööstusega – tööstussektor on ka Eesti suurim tööandja.

Pingutame selle nimel, et olla Eesti parim ettevõtjate esindusorganisatsioon, millel on pikk ajalugu ja veel pikem tulevik. Kui vaadata Skandinaavia riike, siis seal on ettevõtlusorganisatsioonidel veel väärikam ajalugu ja nende hääl on poliitikas paremini kuulda. See peaks olema ka Eesti tee, et üha rohkem ettevõtteid kuulub katusorganisatsioonidesse. Sinna on veel pikk maa minna, aga organisatsioonidesse kuulumine suurendab ka ettevõtja usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust.

Täna, mil oodatakse, et ettevõtted panustaksid üha enam ühiskonda tagasi, on hea olla katusorganisatsiooni kaudu kaasatud. See annab läbi võrgustumise ja informeerituse kindlasti ka teatud konkurentsieelise.

Tööandjate Keskliit ei ole tavaline lobiorganisatsioon, vaid kindlate reeglite, tavade ja läbipaistvate seisukohtadega institutsioon. Oleme riigi poolt tunnustatud sotsiaalpartner, esindatud kümnetes töörühmades ja nõukogudes, mis puudutavad näiteks ka EAS-i, tervisekassat ja töötukassat. Meie roll on ka alampalga kokkuleppe sõlmimine ametühingutega.

Eesti tööstuse olukord

Viimane poolaasta oli Eesti tööstusele raske, aasta lõpp oli eriti keeruline just energiamahukatel tootjatel. Energiahinna tõus oli ettevõtjate jaoks valus ja ebavõrdsete toetusskeemide tingimustes kannatas paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel.

Suure surve all on eksportiv tööstus, sest sisendhinnad on tugevalt tõusnud. Palgad on kasvanud tootlikkusest kiiremini, aga headest spetsialistidest on ikka tugev puudus. Samas on ka ettevõtteid, kes on kriisidega kiirelt kohanenud.

Kergem on ettevõtetes, kus on suurem automatiseeritus ja riskid rohkem hajutatud. Kõige raskem aga seal, kus vajatakse palju tööjõudu, on suuremad energiakulud või madal kasumimarginaal. Nende sektorite konkurentsivõime on väga tugeva surve all.

Viimasel poolaastal sattusid eriti keerulisse olukorda need, kes ekspordivad riikidesse, mille valitsus maksab kohalikele ettevõtetele lopsakaid subsiidiume. See on olnud pikk debatt riigiga – on selge, et toetustega ei hoia ettevõtteid pikalt üleval, aga eksportijatel on väga raske konkureerida riikides, kus neid makstakse. Sama teema mõjutab ka neid, kes toodavad koduturule. Kui importkaup on soodsam, ostetakse rohkem seda – see tendents kehtib näiteks toidu ja ehitusmaterjalide puhul. Euroopa ühisturul peaksid aga kehtima võrdsed tingimused.

Tööstusettevõtete roll Eesti regionaalarengus

Tööstusel on regionaalpoliitikas ülioluline roll, mida pole poliitikud senimaani väga mõistnud, eriti aladel, mis jäävad väljapoole Harjumaad. Ida-Virumaal on sellest õnneks aru saadud, aga näiteks Otepääst räägime kui spordipealinnast, ehkki suurim tööandja on seal metsatööstus. Metsa- ja puidutööstus on väga oluline tööandja maapiirkondades. Tööstust on ka suursaartel, Saaremaal ja Hiiumaal.

Tallinnas ja Harjumaal on rohkem teenusmajandust, aga mujal on tööstuse roll eriti oluline. Pole mõeldav, et tehaste sulgemisel saaks töötajatest üleöö koodikirjutajad, disainerid või arhitektid. Jõukamate Euroopa riikide jõukuse selgroog on tööstus ja seda peab ka Eestis teadvustama.

Selleks, et mei oleks regionaalpoliitika, vajame tööstust, sh metsade majandamist. Samas pole mitte kõik omavalitsused uute tootmisvõimaluste rajamise poolt – olgu tegu tselluloositehase või kanalaga. Tihti piisab negatiivseks suhtumiseks, mis varjutab uue ettevõtte pikaajalise kasuliku mõju, väikesest häälekast aktivistide grupist.

Lisaks töökohtade tagamisele toetavad ettevõtted kohalikku kogukonda, rajavad spordiplatse ja mänguväljakuid vms.

Vajalikud muudatused edasiseks arenguks

Edasiseks arenduks on vaja on tagada kvalifitseeritud tööjõud, sealhulgas välistööjõu kättesaadavus. Eesti elanikkond vananeb ja meil on puudu tuhandeid inimesi, eriti kurb trend on inseneride järelkasvuga. Kõrg- ja kutseharidus peaksid olema rohkem seda nägu, mida majandus vajab. Peame tegelema nii innovatsiooni- kui ka rohepöördega, aga selleks on vaja õigete oskustega inimesi ja investeerimiseks soodsat ning stabiilset keskkonda.

Poliitikutelt ootaks, et nad arvestaksid rohkem majandusega. Uues koalitsioonileppes on palju juttu maksudest, aga mitte ettevõtlusest. Liiga palju on näilist kaasamist, sisulist ärakuulamist on palju vähem.

Pikemalt saab Tööandjate muredest ja väljapakutud lahendustest lugeda Tööandjate Manifestist!

Milline on Arto juhiks samaise teekond, mida ta peab juhi töös kõige olulisemaks, kuidas ta jõudis coaching’uni ja veel paljust muust saad lugeda pikemalt ajakirja Eesti Tööstus suvenumbrist!