Tööandjate Majandusspidomeeter: Ettevõtjad andsid valitsusele kõigi aegade negatiivsema hinnangu
Ligi tuhandest küsitletud ettevõtjast hindas valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks koguni 49 protsenti, mis on Tööandjate Majandusspidomeetri läbi aegade hävitavaim hinnang.
Seejuures ei ole seekord vahet, millises sektoris ettevõte tegutseb – hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest.
Samal ajal on turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra. Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79-le. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks.
Auke on vähemalt 6 ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või Riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid.
Ettevõtjate optimism majanduskeskkonna paranemise suhtes kasvas suuresti tänu sisetarbimise püsimisele ja välisnõudluse paranemisele. Majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks oleks vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.
Kui rahandusminister loodab, et kasvanud maksukoormuse arvel planeeritavad kulutused ja investeeringud toetavad pikaajalist majanduskasvu, siis ettevõtjad seda seisukohta ei jaga.
Toetuste ja madalapalgaliste suurema maksuvabastusega küll natuke toetatakse väiksema sissetulekuga inimeste konkurentsivõimet. Osa sissetuleku kasvust võetakse aga kohe tagasi uute maksude ja maksutõusude tekitatud hinnatõusuga. 2018 mõjutab valitsus keskkütte hinda maagaasi aktsiisi 25%-lise tõusuga ja kõigi toidu-ning tarbekaupade hindu pakendiaktsiisi ja veoautodele teedemaksu kehtestamisega. Lisaks toetab hinnatõusu magustatud jookide maks, aktsiisitõusud, panditulumaksu kehtestamine ja pankade kasumite avansiline tulumaks. Eelarve miinusesse laskmine ja laenuvõtmine konkurentsivõimet mitteparandavateks kulutusteks toob omakorda kaasa vältimatud uued maksutõusud tulevikus.
Maksukoormuse kasvust tekkinud hinnatõus ei aita ka ettevõtjat, sest suur osa sellest läheb valitsuse taskusse. Küll aga tekib surve palgakasvuks, mida on viimased aastad juba tehtud kasumi ja seega ka investeeringute arvel. See ei julgusta tööandjaid inimesi juurde palkama ja laienemisse investeerima. Pigem vaadatakse, kas tasuks juba ära lihtsama töö tegijad masina vastu vahetada, kontoreid sulgeda ja inimesi koondada või mingi osa tegevusest Lätti või Rumeeniasse kolida.
Kokkuvõtvalt: maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ebakindlust. Valitsus peaks majanduskasvu toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisega. Seda rõhutas oma 2017 märtsikuu finantsstabiilsuse ülevaates ka Eesti Pank.
Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Loe ettevõtjate kommentaare Majandusspidomeetri tulemuste kohta SIIT
