Avaleht

Ärihommik: töötervishoid ja terviklik töötervishoiuteenus

Foto: Freepik

Täna, 2. märtsil toimus Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete ärihommik, mille raames käsitleti hiljuti jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi ja räägiti põhjalikumalt uuest tervikliku töötervishoiuteenusest.

Seaduse muudatusest lähtuvalt on tööandjatel nüüdsest kohustus vähemalt üks kord kolme aasta jooksul korraldada tervikliku töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tellimist. Esimene analüüs peab olema teostatud 2026. aastaks.

Ärihommikul olid olukorda selgitamas Sotsiaalministeeriumi Töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder ja Töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Sandra Kuus.

Töötervishoiuarstid hakkavad analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna

Seaduse muudatused on sündinud sellest, et riskianalüüsid olid tihti liiga formaalsed ning tööandjad ei näinud riskianalüüsi ja tervisekontrolli vahelisi seoseid. Sotsiaalministeeriumi poolt 2020. aastal tellitud uuringust selgus, et töötervishoiuarsti soovitused ei vastanud sageli töötajate individuaalsetele vajadustele ega lähtunud nende töö laadist. Sageli tehti otsuseid ettevõtte töökorraldusega põhjalikumalt tutvumata ning nendega ei kaasnenud lahendusi. 

Töötervishoiuteenuse uue osana hakkavad töötervishoiuarstid analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna, mitte ainult töötajate individuaalsele tervisele. Analüüs tuleb tellida töötervishoiuarstilt vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, kus selgitatakse välja ettevõttes kõige sagedamini esinevad probleemid, mille põhjal saab töötervishoiuarst pakkuda tööandjale sisulist ja ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. 

Terviklik töötervishoiuteenus aitab kaasa töötajate tervisele ja vaimsele heaolule, samuti aitab see kaasa tööandja ja töötervishoiuarsti paremale koostööle ning töötervishoiuteenuse paremale kasutamisele ettevõtetes. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võetakse aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused, töötajate terviseandmed ja tööõnnetuste ning kutsehaigestumiste uurimise andmed. Analüüsi täpsema sisu ja ülesehituse peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima. 

Töötervishoiuarstide seisukohti jagas Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liige dr Ülle Lahe. Tema sõnul oli antud teema ka seltsi üldkoosolekul päevakorral. Nende eesmärgiks on jätkata digitaalsete andmebaase kaasajastamisega ja luua seeläbi eeldused selleks, et analüüside tegemine oleks sihipärane. Liigutakse selles suunas, et aastate jooksul kaardistamine toimuks ja võrdlusanalüüs oleks olemas sellisel kujul, et see annaks tööandjatele piisavalt informatsiooni ja täidaks nende ootusi soovituste osas. 

Kuna seadusesse lisati kaugtöö juhis ja põhimõtted koos tööandja ja töötaja kohustustega, siis anti ärihommikul põgus ülevaade ka sellel teemal.

Töötajate tervisega seotud tegevuste ja kodukontori vahendite maksuküsimustele vastas Maksu- ja Tolliameti Maksude osakonna peaspetsialist Regina Varret.

Terviklik töötervishoiuteenuse kohta leiad lisa Sotsiaalminiseeriumi kodulehelt.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields